Immuunglobuliini vabade kapa- ja lambdaahelate suhe seerumis (Ig fKappa/Ig fLambda)

Analüüsi kirjeldus:

• Immuunglobuliini vabad kapaahelad seerumis (S-Ig fKappa)
• Immuunglobuliini vabad lambdaahelad seerumis (S-Ig fLambda)
• Immuunglobuliini vabade kapa- ja lambdaahelate suhe seerumis (S-Ig fKappa/S-Ig fLambda)

Kapa ja lambda kergahelad on antikehade ehk immuunglobuliini molekulide struktuurne osa, mida sünteesitakse organismis B-lümfotsüütide ja plasmarakkude poolt. Üks antikeha molekul koosneb alati vaid ühte tüüpi kergest kapa- või lambdaahelast. Tervetel inimestel on kergahelad enamasti seotud immuunglobuliinide raskete ahelatega (> 99%) ning seerumis leidub neid vabas vormis madalas kontsentratsioonis. Vabad kergahelad filtreeritakse neerupäsmakestes, reabsorbeeritakse ja metaboliseeritakse proksimaalsetes neerutuubulites.

Monoklonaalsete gammopaatiate (B-rakuliste lümfoproliferatiivsete haiguste) korral toimub ühe plasmarakuklooni patoloogiline proliferatsioon. Selle tulemusena toodetakse ebanormaalset immunoloogiliselt homogeenset monoklonaalset valku (monoklonaalne komponent, M-komponent, monoklonaalne immuunglobuliin), samuti ühte tüüpi vabu monoklonaalseid kergahelaid, mis on määratavad seerumis ja uriinis. Ühte tüüpi kergahela kontsentratsiooni suurenemine koos samaaegse teist tüüpi ahela vähenemisega viitab monoklonaalsusele. Seetõttu muutub ka vabade kapa- ja lambdaahelate suhe, mille järgi on seerumis võimalik tuvastada paraproteiini monoklonaalne tootmine. Kapa ja lambda kergahelate poolestusaeg on 4–6 h, immuunglobuliinidel ca 21 päeva, mistõttu kergahelate suhte analüüs võimaldab monitoorida ravi tulemust, haiguskulgu ja remissiooni.

Monoklonaalsete gammopaatiate hulka kuuluvad järgmised haigused: müeloomtõbi, mittesekretoorne müeloom (NSM), Waldenströmi makroglobulineemia, amüloidoos, aga ka määratlemata tähendusega monoklonaalne gammopaatia (monoclonal gammopathy of undetermined significance, MGUS). Monoklonaalset valku võib esineda ka teiste vereloomehaiguste, näiteks lümfoomi, plasmatsütoomi ja kroonilise lümfotsütaarse leukeemia korral. Kasvajalise plasmarakkude klooni üleproduktsiooni korral võib vabade kergahelate tase veres oluliselt tõusta ning organismist elimineerimisel võivad nad ladestuda neerudesse, põhjustades neerutuubulite düsfunktsiooni.

Näidustus:

• Monoklonaalsete gammopaatiate (plasmatsütoom, hulgimüeloom, Waldenströmi makroglobulineemia
• Amüloidoos
• Määratlemata tähendusega gammopaatia (MGUS)) diagnoosimine
• Haiguskulu ja ravi efektiivsuse jälgimine
• Retsidiivi avastamine koos analüüsiga valkude fraktsioonid, valk ja vajadusel koos analüüsiga monoklonaalsed immuunglobuliinid (S-Immfix)

Tõlgendus:

Kasutatud kirjandus:

1. Williamson MA, Snyder LM. Wallach’s Interpretation of Diagnostic Tests. 9th ed. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 2011. p. 219–221.
2. Burtis CA, Ashwood ER, Bruns DE. Tietz Textbook of Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics. 6th ed. St. Louis: Elsevier Saunders; 2006. p. 306–308.
3. Uibo R, Salupere R. Serum protein electrophoresis in clinical diagnostics. Eesti Arst [Internet]. 2021 [vaadatud 08.10.2025];100(9):548–55. Saadaval: https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22550/version/16022/17096