Hemogramm leukogrammiga (B-CBC 5-diff, B-CBC 3-diff)

Hemogramm on kompleksuuring, kus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ning loendatakse vererakud: leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid. Lisaks mõõdetakse erütrotsüüdid ja trombotsüüdid ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.

5-osaline leukogramm esitatakse absoluuthulkadena:

  • neutrofiilid
  • eosinofiilid
  • basofiilid
  • lümfotsüüdid
  • monotsüüdid

3-osaline leukogramm esitatakse absoluuthulkadena:

  • lümfotsüüdid
  • neutrofiilid
  • MXD rakud (monotsüüdid, eosinofiilid, basofiilid)

Näidustus:

• Aneemiate diagnostika. Peale hemoglobiini ja erütrotsüütide hulga arvestatakse punavere hindamisel ka erütrotsüütide keskmist suurust (MCV), hemoglobiini sisaldust (MCH), hemoglobiiniga küllastatust (MCHC) ja erütrotsüütide suurusjaotuvust (RDW-anisotsütoosi näitaja).

• Haigusliku protsessi olemasolu selgitamine leukotsüütide üldhulga ning leukogrammi muutuste alusel, nt infektsioon, allergia, maliigne haigus, immunosupressioon, põletik.

• Trombotsüütide hulga määramine on oluline uuring veritsusnähtude esinemisel. Trombotsüütide arvu muutus koos neid iseloomustavate indeksitega (MPV-trombotsüütide suurus, PDW-trombotsüütide suurusjaotuvus) viitavad võimalikule häirele trombotsüütide produktsioonis või nende kiirenenud destruktsioonile.

Referentsväärtused:

Analüüsimeetod: Läbivoolutsütomeetria

Referentsväärtused:

Hemoglobiin
  Hematokrit
  Erütrotsüüdid
  MCV
  MCH
Vanus Väärtus
g/L
  Vanus Väärtus
E12/L
  Vanus Väärtus
%
  Vanus Väärtus
fL
  Vanus Väärtus
pg
≤ 2 p 150 – 220   ≤ 2 p 45 – 65   ≤ 2 p 4,1 – 6,0   ≤ 2 p 100 – 112   ≤ 6 p 33 – 39
3 – 6 p 143 – 207   3 – 6 p 42 – 61   3 – 6 p 4,1 – 5,7   3 – 6 p 98 – 112   7 – 20 p 32 – 37
7 – 20 p 120 – 206   7 – 20 p 35 – 60   7 – 20 p 3,7 – 5,6   7 – 20 p 95 – 107   21 – 30 p 31 – 36
21 – 30 p 95 – 180   21 – 30 p 26 – 52   21 – 30 p 3,2 – 5,1   21 – 30 p 90 – 107   31 – 60 p 29 – 35
31 – 60 p 95 – 160   31 – 60 p 26 – 44   1 – 3 k 3,2 – 4,7   31 – 60 p 86 – 103   2 – 3 k 25 – 34
2 – 3 k 95 – 130   2 – 3 k 26 – 40   4 – 12 k 3,8 – 5,3   2 – 3 k 74 – 95   4 – 12 k 24 – 29
4 – 12 k 100 – 141   4 – 12 k 30 – 41   1 – 2 a 3,8 – 5,3   4 – 12 k 72 – 87   1 – 2 a 24 – 29
1 – 2 a 100 – 141   1 – 2 a 30 – 41   3 – 9 a 3,9 – 5,3   1 – 2 a 72 – 87   3 – 9 a 24 – 32
3 – 9 a 110 – 149   3 – 9 a 32 – 43   10 – 14 a  4,0 – 5,3   3 – 9 a 76 – 92   10 – 12 a 26 – 32
10 – 12 a N 118 – 148   10 – 12 a  32 – 45   ≥ 15 a N 4,0 – 5,1   10 – 12 a 77 – 93   13 – 14 a 27 – 33
10 – 12 a M 110 – 152   13 – 14 a 35 – 46   ≥ 15 a M 4,4 – 5,4   13 – 14 a 80 – 94   ≥ 15 a N 28 – 36
13 – 14 a N 118 – 148   ≥ 15 a N 37 – 47   ≥ 18 a N 4,1 – 5,2   ≥ 15 a N 84 – 98   ≥ 18 a 28 – 33
13 – 14 a M 119 – 164   ≥ 15 a M 40 – 54   ≥ 18 a M 4,5 – 5,7   ≥ 15 a M 82 – 99      
≥ 15 a N 118 – 150   ≥ 18 a N 37 – 45         ≥ 18 a 82 – 95      
≥ 15 a M 136 – 163   ≥ 18 a M 40 – 49                  
≥ 18 a N 121 – 150                        
≥ 18 a M 134 – 170                        
                           
MCHC   RDW   Leukotsüüdid   Eosinofiilid
  Basofiilid
Vanus Väärtus
g/L
  Vanus Väärtus
%
  Vanus Väärtus
E9/L
  Vanus Väärtus
E9/L
  Vanus Väärtus
E9/L
≤ 3 k 305 – 360   ≤ 17 a 10,0 – 15,5   ≤ 30 p 6– 24   ≤ 6 p 0,1 – 2,4   ≤ 12 k < 0,2
4 – 12 k 315 – 360   ≥ 18 a 12 – 15   1 – 24 k 6 – 17   7 – 30 p 0,2 – 2,4   ≥ 1 a < 0,1
1 – 2 a 315 – 360         2 – 14 a 4 – 10   1 – 24 k 0,2 – 1,7   ≥ 18 a 0,01 – 0,08
≥ 3 a 310 – 370         ≥ 15 a N 4,1 – 9,4   2 – 14 a < 0,3      
≥ 18 a 322 – 356         ≥ 15 a M 4,5 – 10,4   ≥ 15 a 0,03 – 0,44      
            ≥ 18 a 4,1 – 9,7   ≥ 18 a 0,02 – 0,40      
                           
Neutrofiilid   Lümfotsüüdid   Monotsüüdid
  Trombotsüüdid   Trombokrit
Vanus Väärtus
g/L
  Vanus Väärtus
%
  Vanus Väärtus
E9/L
  Vanus Väärtus
E9/L
  Vanus Väärtus
fL
≤ 6 p 2,3 – 19   ≤ 6 p 1,2 – 8,6   ≤ 6 p < 1,4   ≥ 20 p 150 – 340   ≤ 17 a 0,1 –  1,0
7 – 30 p 1,2 – 11   7 – 30 p 2,4 – 17   7 – 30 p < 2,2   21 – 30 p 180 – 390   ≥ 18 a 0,18 – 0,38
1 – 24 k 1 – 7   1 – 24 k 2,7 – 13   1 – 24 k < 0,9   31 – 60 p 200 – 450      
2 – 4 a 1,2 – 5,4   2 – 4 a 1,4 – 6,5   2 – 4 a < 0,5   ≥ 2 k 150 – 450      
5 – 10 a 1,4 – 7,0   5 – 10 a 1,2 – 5   5 – 10 a < 0,4   ≥ 18 a 157 – 372      
11 – 14 a 1,6 – 7,5   11 – 14 a 1 – 4,5   11 – 14 a < 0,5            
≥ 15 a 1,5 – 6,7   ≥ 15 a 1,3 – 3,6   ≥ 15 a 0,2 – 0,8            
≥ 18 a 1,9 – 6,7   ≥ 18 a 1,3 – 3,1   ≥ 18 a 0,24 – 0,80            
                           
MPV     PDW                    
Vanus Väärtus
fL
  Vanus Väärtus
fL
                 
≤ 17 a 5,0 –  12,0   ≤ 17 a 11 – 20                  
≥ 18 a 9,2 – 12,3   ≥ 18 a 10,1 – 16,2                  

 
Kriitilised väärtused:

Analüüt Alumine kriitiline piir Ülemine kriitiline piir
Hemoglobiin < 80 g/L > 200 g/L
Hematokrit < 20 % > 65%
Leukotsüüdid < 2,0 E9/L > 20 E9/L
Neutrofiilid < 1,0 E9/L > 25 E9/L
Trombotsüüdid < 50 E9/L > 700 E9/L
Vereäige mikroskoopia Bastid
Intratsellulaarsed organismid
 

Tõlgendus:

HEMOGLOBIIN, HEMATOKRIT, ERÜTROTSÜÜDID

Tavaliselt on hemoglobiini, hematokriti ja erütrotsüütide väärtused omavahel seotud ja muudatused samasuunalised

  • Madalad väärtused: aneemiad
  • Kõrged väärtused: hüpovoleemia, polütsüteemia, krooniline hapnikuvaegus, suitsetamine

MCV, MCH, MCHC, RDW-CV

Erütrotsüütide indeksid iseloomustavad aneemia morfoloogilist tüüpi.

Normotsütaarne normokroomne (MCV norm, MCH norm):

  • Varases staadiumis raua defitsiit
  • Krooniline haigus (nt pahaloomuline kasvaja)
  • Äge verekaotus
  • Aplastiline aneemia
  • Omandatud hemolüütiline aneemia (nt südame klapiproteesid)

Mikrotsütaarne hüpokroomne (MCV ↓, MCH  ↓):

  • Kaugele arenenud rauadefitsiit
  • Talasseemia
  • Plii- ehk seatinamürgistus

Mikrotsütaarne normokroomne (MCV ↓, MCH norm):

  • Neeruhaigus (erütropoetiini defitsiit)

Makrotsütaarne normokroomne (MCV ↑, MCH norm):

  • B12 vitamiini või foolhappe defitsiit
  • Kemoteraapia

MCV ↑- muud võimalikud põhjused: rasedus, mõned ravimid, alkoholism

MCV olulise muutuse korral tuleb kindlasti hinnata erütrotsüütide morfoloogiat vereäigepreparaadis

RDW

Näitab erütrotsüütide suuruse varieeruvust ehk anisotsütoosi.

LEUKOTSÜÜDID, LEUKOGRAMM

  • Leukotsütoosi võimalikke põhjusi on palju. Täpsemat informatsiooni annab 5-osaline automaatne leukogramm
  • Referentsvahemiku piires olev leukotsüütide üldarv ei välista kõrvalekaldeid erinevates leukotsüütide populatsioonides.
  • Neutrofiilia – äge põletik, toksiline kahjustus, immuunhaigus, müeloproliferatiivne haigus.
  • Eosinofiilia – allergia, parasiidid, immuunsündroomid, pahaloomulised haigused (lümfoom, kartsinoom).
  • Basofiilia – allergia, müeloproliferatiivsed haigused.
  • Monotsütoos – kroonilised põletikud, koekahjustusega kulgevad haigused, kroonilised müeloproliferatiivsed haigused.
  • Lümfotsütoos – viirusinfektsioonid, reaktiivsed seisundid, maliigsed lümfoproliferatiivsed haigused.
  • Leukopeenia tuleneb enamasti neutropeeniast. Esineb viirusinfektsioonide, vereloome toksilise- (nt ravimid), immunoloogilise kahjustuse ja ägedate leukeemiate korral.

TROMBOTSÜÜDID

  • Trombotsütopeenia esineb sagedamini seoses viirusinfektsioonidega, ravimite kasutamisega, mõnede autoimmuunsete haiguste, maksahaiguste, megaloblastilise aneemia, alkoholismi, vereloomehaiguste, hüpersplenismi korral.
  • Nn pseudotrombotsütopeenia esineb, kui mitu agregeerunud trombotsüüti loendatakse ühe suure trombotsüüdina.
  • Põhjuseks võib olla vere ja antikoagulandi ebapiisav segunemine vahetult peale proovivõttu või trombotsüütide tundlikkus EDTA suhtes. Sellisel juhul tuleks trombotsüütide loendamiseks analüüsi korrata, võttes veri hüübimisanalüüsideks kasutatavasse tsitraadiga katsutisse (helesinine kork). Trombotsüütide agregaadid on enamasti näha vereäige mikroskopeerimisel.
  • Trombotsütoos esineb tavaliselt seoses müeloproliferatiivsete haigustega nagu polütsüteemia ja essentsiaalne trombotsüteemia ning splenektoomia järgselt.
  • Trombotsüütide kõrgenenud väärtused esinevad sageli ka koos leukotsüütide reaktiivsete muutustega bakteriaalsete infektsioonide korral.

TROMBOTSÜÜTIDE INDEKSID: MPV, PDW

MPV ja PDW on olulised trombotsütopeeniate ja trombotsütooside olemuse selgitamisel.

  • Kõrgenenud MPV ja trombotsütopeenia – viide trombotsütopoeesi normaalsele regeneratsioonivõimele.
  • Artefaktne MPV suurenemine:
    • pikk aeg proovivõtu ja analüüsimise vahel – trombotsüüdid paisuvad EDTA-veres.
    • trombotsüütide agregaadid
  • PDW ja MPV kõrged väärtused – sage leid krooniliste müeloproliferatiivsete haiguste korral.
  • PDW kõrgenenud ja trombotsüütide hulk vähenenud – sage leid megaloblastiliste aneemiate korral.
  • Normaalne PDW ja trombotsüütide arv >500 x 109/L – kaasneb sageli reaktiivsete muutustega veres.

VEREÄIGE MIKROSKOOPIA NÄIDUSTUSED

Kui hemogrammi mõne parameetri tulemus on mõni järgnevas tabelis märgitust, või kui analüsaator annab teate ebatüüpilisest morfoloogiast, tehakse täpsustava uuringuna vereäige mikroskoopia.

Hemogrammi parameetrite väärtused, mille puhul tehakse vereäige mikroskoopia:

Analüüt 3-osalise leukogrammiga
hemogramm
5-osalise leukogrammiga
hemogramm
Erütrotsüüdid < 2,0 x 1012/L
> 6,5 x 1012/L 
< 2,0 x 1012/L
> 6,5 x 1012/L
     
Hemoglobiin < 80 g/L
> 200 g/L
< 80 g/L
> 200 g/L
     
Leukotsüüdid < 1,5 x 109/L
> 15 x 109/L (üle 2 a.)
> 20 x 109/L (alla 2 a.)
≤ 2 x 109/L
< 1,5 x 109/L
> 15 x 109/L (üle 2 a.)
> 20 x 109/L (alla 2 a.)
≤ 2 x 109/L
     
Neutrofiilid < 1,0 x 109/L
> 20 x 109/L
< 1,0 x 109/L
> 20 x 109/L
     
Lümfotsüüdid     < 0,8 x 109/L
> 5,0 x 109/L (üle 12 a.)
> 7,0 x 109/L (alla 12 a.)
< 0,8 x 109/L
> 5,0 x 109/L (üle 12 a.)
> 7,0 x 109/L (alla 12 a.)
     
Monotsüüdid  Ei kohaldu > 1,5 x 109/L (üle 12 a.)
> 3,0 x 109/L (alla 12 a.)
     
Mixed (MXD) rakud
(monotsüüdid, 
eosinofiilid, basofiilid)  
> 2 x 109/L (üle 12.a.)
> 3,5 x 109/L (alla 12.a.)
Ei kohaldu
     
Trombotsüüdid   < 100 x 109/L
> 1000 x 109/L
< 100 x 109/L
> 1000 x 109/L