et
ru
en
Gammaglutamüüli transferaas on peptidaas, mis katalüüsib peptiidide hüdrolüütilist lõhustumist aminohapeteks või väiksemateks peptiidideks. Esineb raku tsütoplasmas ja rakumembraanis, transportides seal aminohappeid ja peptiide läbi rakumembraani rakku. Gamma-glutamüüli transferaasi leidub kõige rohkem neerude proksimaalsete tuubulite epiteelis, vähem maksas, pankreases, soolestikus.
Kuigi neerukoes on GGT sisaldus kõige suurem, pärineb seerumis leiduv GGT peamiselt hepatobiliaarsest süsteemist.
Näidustus:
GGT on tundlik analüüs hepatobiliaarse haiguse esinemise suhtes, olles kõrgenenud enamusel maksahaigust põdevatel isikutel sõltumata haiguse põhjusest. Vähese spetsiifilisuse tõttu on kliiniline kasutamine piiratud.
Analüüsimeetod: Fotomeetria
Referentsväärtused:
|
<7 k
|
<200 U/L
|
|
7 – 12 k
|
<34 U/L
|
|
1 – 12 a
|
<23 U/L
|
|
13 – 17 a N
|
<33 U/L
|
|
13 – 17 a M
|
<45 U/L
|
|
>18 a N
|
<38 U/L
|
|
>18 a M
|
<73U/L
|
Tõlgendus:
GGT kõrged väärtused:
- Sapiteede obstruktsioon (GGT tõus on kiirem ja suurem kui aluselisel fosfataasil ja bilirubiinil)
- Maksakasvajad ja -metastaasid
- Äge ja krooniline pankreatiit, pankrease kasvajad (eriti hepatobiliaarse obstruktsiooni puhul)
- Infektsioossete hepatiitide korral on GGT heaks paranemise indikaatoriks, kuna normaliseerub maksaensüümidest kõige aeglasemalt
- Krooniline alkoholism
- Vähest GGT aktiivsuse suurenemist esineb ka neerukahjustuse korral ja postoperatiivses perioodis
- Ravimid: antikonvulsandid, antidepressandid
