et
ru
en
Analüüsi kirjeldus:
ANA IgG (IIF)
ANA IgG muster
ANA IgG tiiter
Tuumavastased IgG‑antikehad (ANA‑d, anti‑nuclear antibodies) on suunatud enda raku tuuma ja tsütoplasma komponentide vastu. Need antikehad on süsteemsete sidekoehaiguste iseloomulikuks tunnuseks. ANA‑de määramine on oluline mitmete süsteemsete sidekoehaiguste esmaseks sõeluuringuks. Nende haiguste hulka kuuluvad süsteemne erütematoosluupus, süsteemne skleroos, Sjögreni sündroom, müosiidi sündroomid, segatüüpi sidekoehaigus jt. ANA tuvastamiseks on olemas mitmeid meetodeid, millest üks on kõrge tundlikkusega kaudse immunofluorestsentsi (IIF) meetod. Kasutades inimese epiteliaalset kasvajarakkudest pärinevat rakuliini visualiseeritakse fluorestsentsmikroskoobi all erinevaid mustreid, mis vastavad autoantikehade sihtmärkideks olevatele tuuma, tsütoplasma või mitoosiga seotud antigeenidele. Sihtantigeenide hulka kuuluvad nukleiinhapped, rakutuuma valgud ja ribonukleoproteiinid ning samuti tsütoplasma komponendid. Iga selline muster annab olulise vihje tõenäoliselt sihitud antigeeni ja sellega seotud kliinilise haiguse kohta.
Vastavalt rahvusvahelisele konsensusele The International Consensus on ANA Staining Patterns jagatakse ANA reaktsioonimustrid kolme gruppi:
- nukleaarsed (tuuma)
- tsütoplasmaatilised
- mitootilised
mis omakorda jagunevad alamgruppidesse. Erinevad mustrid ja nende kombinatsioonid viitavad erinevatele haigustele ja seisunditele. Mõned reaktsioonimustrid on harvaesinevad, väiksema kliinilise tähendusega ning võivad vähendada kahtlust autoimmuunse reumaatilise haiguse suhtes. Positiivse vastuse korral tuleb sihtantigeeni täpsustada spetsiifilisema kinnitava testiga.
Autoimmuunhaiguste levimus on arengumaades 3–5% ning naistel esineb neid märkimisväärselt rohkem. Positiivsed ANA‑d ei ole süsteemsete sidekoehaiguste suhtes eksklusiivsed ning neid võib esineda ka infektsioonide, kasvajate ja ravimite kasutamise korral, samuti tervetel inimestel – naistel sagedamini kui meestel – normaalse immuunvastuse osana. Positiivsed ANA‑d ei pruugi alati viia autoimmuunhaiguse väljakujunemiseni. Samuti võib autoantikehi esineda isegi 10–20 aastat enne haiguse kliinilist avaldumist (nt SLE, PBC).
Tegemist on poolkvantitatiivse uuringuga ning seda on soovitatav määrata koos teise sõeluuringuga – süsteemsete sidekoehaiguste IgG seguga. Nende sõeltestide kombineerimine võib võrreldes üksiku testimisega oluliselt vähendada nii valepositiivsete kui ka valenegatiivsete testitulemuste arvu.
ANA-de esinemissagedus erinevate haiguste korral
| Autoimmuunhaigus | Esinemissagedus (%) |
| SLE – aktiivne vorm | 95–100 |
| Ravimindutseeritud luupus | 100 |
| Süsteemse sidekoehaiguse segavorm (MCTD) | 100 |
| Sjögreni sündroom | 70–80 |
| Süsteemne skleroos | 85–95 |
| Polümüosiit ja dermatomüosiit | 30–50 |
| Teised reumaatilised haigused | 20–50 |
| Primaarne biliaarne kolangiit (PBC) | 95–100 |
| Autoimmuunne hepatiit | 30–40 |
| Reumatoidartriit (RA) | 20–40 |
| Haavandiline koliit | 26 |
Näidustus:
- Esmane uuring süsteemse sidekoehaiguse kahtluse korral; soovitatav on see määrata koos analüüsiga „Süsteemsete sidekoehaiguste segu“.
- Organspetsiifilise autoimmuunhaiguse (nt primaarse biliaarse kolangiidi või autoimmuunse hepatiidi) esinemise kahtlus. Vajadusel määratakse koos spetsiifiliste maksa autoimmuunhaiguste IgG-ga.
Tõlgendus:
Põhilistele mustritele iseloomulikud autoantikehad:
| Muster | Antigeenid, mille vastu tuumavastased antikehad on suunatud | Seos haiguste ja sündroomidega |
| DFS / tihe, peengranulaarne | DFS70 | Esineb väga harva süsteemse sidekoehaigusega haigel |
| Homogeenne | dsDNA, histoonid, nukleosoomid | SLE, ravimindutseeritud luupus, RA, AIH |
| Granulaarne | SSA, SSB, Sm, U1RNP, Mi2, Ku, RNA polümeraas III | Segatüüpi sidekoehaigus, Sjögreni sündroom, SLE, PM/DM, süsteemne skleroos |
| Nukleolaarne | PM/Scl, RP11, RP155, fibrillariin, NOR90, Th/To, RNA polümeraas I | Süsteemne skleroos |
| FND / nukleaarsed täpid 2–6 | p80-koiliin, SMN | Sjögreni sündroom, SLE |
| MND / nukleaarsed täpid 6–20 | Sp100, Sp140, PML, SUMO, MJ/NXp-2 | PBC, reumaatilised haigused |
| Tsentromeerne | CENP-A, CENP-B | CREST sündroom, süsteemne skleroos |
| Tuumamembraan | Laminiid A, B, C; tuuma poori kompleksi valgud (nt gp210) | SLE, Sjögreni sündroom, seronegatiivne artriit, PBC |
| Tsütoplasmaatiline | AMA, Jo-1, PL-7, PL-12, EJ, OJ, SRP, Rib P proteiin, polaarne, jooned ja riigid | PBC, antisüntetaasi sündroom, PM/DM, SLE |
| Mitootiline | Rakkudevahelised sillad, kääviniidistik, tsentrosome | Harva: süsteemne skleroos, Raynaud’ sündroom, teised sidekoehaigused, pahaloomulised kasvajad, infektsioonid (viirused, mükoplasmad) |
| Scl-70/Topo-I-taoline | Scl-70 | Süsteemne skleroos |
Diagnoosi ei tohi panna üksnes ühe testitulemuse alusel. Hinnang peab põhinema nii patsiendi kliinilisel seisundil ja sümptomitel kui ka seroloogiliste uuringute tulemustel.
Positiivse vastuse korral tuleb sihtantigeeni täpsustada spetsiifilisema kinnitava testiga.
Kirjandusallikad:
- Chan EKL, Damoiseaux J, et al. Report on the second International Consensus on ANA Pattern (ICAP) workshop in Dresden 2015. Lupus. 2016;25(8):797–804. doi:10.1177/0961203316640920.
- Euroimmun Medizinische Labordiagnostika AG. ANA diagnostics: using indirect immunofluorescence. Lübeck: Euroimmun Medizinische Labordiagnostika AG; 2019 Feb.
- EUROIMMUN AG. IIFT Mosaic: HEp‑2/Liver (Monkey): instructions for the indirect immunofluorescence test. Version 08/03/2021. Lübeck: EUROIMMUN Medizinische Labordiagnostika AG; 2021.
- Aunap S, Metsküla K, Uibo R. ANAd – tuumaantikehad kui olulisim grupp diagnostilise väärtusega autoantikehi. Eesti Arst. 2020;99(5):289–295.
- Thermo Fisher Scientific. EliA test algorithms for autoimmunity diagnostics: diagnostic aid. Freiburg (Germany): Thermo Fisher Scientific; 2025. Document no. 123808, AUTO EU1.EN.V1.25.