Endomüüsiumivastane IgA (S-EMA IgA)

Endomüüsiumivastane IgA antikeha määramine on üks uuringutest gluteen-sensitiivse enteropaatia ehk tsöliaakia ja herpetiformse dermatiidi diagnostikaks. EMA antikehad seostuvad koe transglutaminaasi kui antigeeniga peensoole limaskestas. Endomüüsiumivastaste antikehade sihtantigeene leidub inimese, primaadi jt liikide söögitorus, nabaväädis, maos, maksas jt kudedes. Neid kudesid on võimalik kaudse immuunfluorestsentsmeetodil kasutada antigeense substraadina.

Tsöliaakia on autoimmuunne geneetilise eelsoodumusega peensoole limaskesta haigus, mida iseloomustab limaskesta hattude atrofeerumine koos malabsorptsioonisündroomiga.

HLA-DQ2 ja HLA-DQ8 geenide esinemine suurendab tsöliaakiasse haigestumise riski, kuna nende geenide poolt kodeeritud antigeene presenteerivad retseptorid seonduvad gliadiiniga oluliselt tugevamini kui ülejäänud retseptorite isovormid. Selle tulemusena tekib peensoole seinas mikrohattude atroofia, mis omakorda põhjustab toitainete (vitamiinide ja mineraalainete) imendumise häireid ja malabsorbtsioonisündroomi. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud- krooniline kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhnumine ja kasvupeetus väljendavadki malabsorptsiooni sündroomi ehk toitainete kadu organismist.

Tsöliaakia võib kliiniliselt avalduda igas vanuses, kuid sagedamini 6- st elukuust kuni 2 aastani  ja 20- 40 eluaasta vahel. Naised põevad 2- 3 korda sagedamini kui mehed.

Näidustus:

• Kahtlus tsöliaakiale, > 90% ravimata/gluteenivaba dieedita haigetel on antikehad positiivsed:
  • periooditi esinev kõhulahtisus vahelduvalt kõhukinnisusega 
  • kaalulangus 
  • lastel esinev kasvupeetus või kõhupuhitus 
  • osteoporoos 
  • rauavaegusaneemia 
  • foolhappe defitsiit – jäävhammaste emaili ja struktuuridefektid
• Gluteenivabal dieedil olevate patsientide jälgimine 
• Herpetiformse dermatiidi kahtlus- 90% haigetest

Analüüsimeetod: kaudne immuunfluoreststents (IIF)

Referentsväärtused vt tabelist

Tõlgendus:

Endomüüsiumivastaste  IgA ja koe transglutaminaasi vastaste IgA antikehade tõusnud väärtustel on vajalik gastroenteroloogi või pediaatri konsultatsioon ja peensoole biopsia uuring. Viimaste tsöliaakia ravijuhiste järgi (European Society for Gastroenterology, Hepatology and Nutrition-ESPGHAN, 2011) võib loobuda soole biopsiast, kui kliinilise sümptomaatikaga lapsel on tTG IgA ja EMA IgA antikehade väärtused kõrged ja ta on HLA- DQ2/DQ8 suhtes positiivne.

EMA IgA antikehad sobivad tsöliaakia diagnoosimiseks üle 2 aastastel lastel ja täiskasvanulel. Alla 2 aastastel lastel on EMA IgA antikehade tundlikkus tsöliaakia suhtes madal ja eelistada tuleks deamideeritud gladiini IgA (S-AGA IgA, tundlikkus ligi 98-100%) ja IgG antikehade (S-AGA IgG, tundlikkus 96-100%) määramist fluorerstsents- immuunmeetodil. Kahtlusel tsöliaakiale tuleb endomüüsiumivastaste  IgA ja koe transglutaminaasi vastaste IgA antikehade negatiivsete tulemuste korral uurida haiget immuunoglobuliin A (S-IgA) suhtes. Teadaoleva IgA puudulikkusega patsientidel tuleks haiguse diagnoosimiseks ja jälgimiseks kasutada tTG IgG, EMA IgG või AGA IgG antikehade olemasolu, sest neil haigetel ei teki IgA isotüüpi autoantikehi. Kui uuringud tsöliaakia suhtes on negatiivsed, kuid kahtlus tsöliaakiale püsib, tuleb skriiningteste korrata 3-6 kuu pärast.

S-EMA IgA, S-tTG IgA või S-AGA IgA (ka IgG isotüüpi antikehad) vähenevad gluteenivaba dieedi korral 2- 3 kuu möödudes ja dieedi lõpetamisel suurenevad antikehade kontsentratsioonid uuesti. Skriiningtestide valepositiivse tulemuse võivad anda Crohni tõbi, kroonilise infektsiooni järgne malabsorptsioon, toiduvalgu talumatus (nt. muna, piim). Positiivne tulemus võib esineda harva ka tervetel inimestel.