Gliadiinivastane IgA (S-AGA IgA)

Gliadiinivastane (deamideeritud vormi) IgA antikeha seerumis on skriininguuring tsöliaakia ehk gluteen-sensitiivse enteropaatia diagnostikaks.

Tsöliaakia on autoimmuunne geneetilise eelsoodumusega peensoole limaskesta haigus, mida iseloomustab limaskesta hattude atrofeerumine koos malabsorptsioonisündroomiga.

HLA-DQ2 ja HLA-DQ8 geenide esinemine suurendab tsöliaakiasse haigestumise riski, kuna nende geenide poolt kodeeritud antigeene presenteerivad retseptorid seonduvad gliadiiniga oluliselt tugevamini kui ülejäänud retseptorite isovormid. Seetõttu aktiveerivad need retseptorite isovormid suurema tõenäosusega T-lümfotsüüte ning algatavad autoimmuunse protsessi.

Selle tulemusena tekib peensoole seinas mikrohattude atroofia, mis omakorda põhjustab toitainete (vitamiinide ja mineraalainete) imendumise häireid ja malabsorbtsioonisündroomi. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud- krooniline kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhnumine ja kasvupeetus väljendavadki malabsorptsiooni sündroomi ehk toitainete kadu organismist.

Tsöliaakia võib kliiniliselt avalduda igas vanuses, kuid sagedamini 6- st elukuust kuni 2 aastani  ja 20- 40 eluaasta vahel. Naised põevad 2- 3 korda sagedamini kui mehed.

Näidustus:

• Kahtlus tsöliaakiale alla 2 aastaste laste puhul,  > 90% ravimata/gluteenivaba dieedita lastel on antikehad positiivsed:
  • periooditi esinev kõhulahtisus vahelduvalt kõhukinnisusega 
  • kaalulangus
  • lastel esinev kasvupeetus või kõhupuhitus
  • osteoporoos
  • rauavaegusaneemia 
  • foolhappe defitsiit
• Gluteenivabal dieedil olevate patsientide jälgimine
• Herpetiformse dermatiidi kahtlus – 90% haigetest

Analüüsimeetod: Fluorestsents- immuunmeetod (FIA), antigeen sünteetiline deamideeritud gliadiin

Referentsväärtused vt tabelist

Tõlgendus:

Alla 2 aastastel lastel on tTG IgA ja  EMA IgA antikehade tundlikkus tsöliaakia suhtes madalam kui deamideeritud gliadiini antikehadel (endomüüsium ja transglutaminaas ei ole peensooles täielikult välja kujunenud) ja seetõttu tuleks skriiningtestina eelistada deamideeritud gliadiini IgA (S-AGA IgA, tundlikkus ligi 98-100%) ja IgG antikehade (S-AGA IgG, tundlikkus  96-100%) määramist fluorestsents- immuunmeetodil.

Gliadiinivastaste IgA antikehade tõusnud väärtustel on vajalik gastroenteroloogi või pediaatri konsultatsioon ja peensoole biopsia uuring.

Viimaste tsöliaakia ravijuhiste järgi (European Society for Gastroenterology, Hepatology and Nutrition-ESPGHAN, 2011) võib loobuda soole biopsiast, kui kliinilise sümptomaatikaga lapsel on AGA IgA antikehade väärtused kõrged ja ta on HLA- DQ2/DQ8 suhtes positiivne.

Kahtlusel tsöliaakiale tuleb gliadiinivastaste IgA antikehade (ja /või S-tTG IgA, S-EMA IgA) negatiivse tulemuse korral uurida haiget immuunoglobuliin A (S-IgA) suhtes. Teadaoleva IgA puudulikkusega patsientidel tuleks haiguse diagnoosimiseks ja jälgimiseks kasutada AGA IgG, (tTG IgG, EMA IgG) antikehade olemasolu, sest neil haigetel ei teki IgA isotüüpi autoantikehi.

Kui uuringud tsöliaakia suhtes on negatiivsed, kuid kahtlus tsöliaakiale püsib, tuleb skriiningteste korrata 3-6 kuu pärast.

S-AGA IgA, S-tTG IgA, S-EMA IgA (ka IgG isotüüpi antikehad) sisaldus väheneb gluteenivaba dieedi korral 2-3 kuu möödudes ja dieedi lõpetamisel suurenevad antikehade kontsentratsioonid uuesti.
Skriiningtestide valepositiivse tulemuse võivad anda Crohni tõbi, kroonilise infektsiooni järgne malabsorptsioon, toiduvalgu talumatus (nt. muna, piim). Positiivne tulemus võib esineda harva ka tervetel inimestel.