Ferritiin (Fer)

Analüüsi kirjeldus:

Ferritiin on raua depoovalk, mille eraldas esmakordselt 1937. aastal hobuse põrnast tšehhi teadlane Vilem Laufberger. Ferritiini leidub maksa, põrna ja luuüdi rakkudes; selle tase seerumis on otseselt seotud organismi põhiliste rauavarudega, mistõttu see sobib hästi organismi rauavarude hindamiseks. Madal ferritiini tase viitab rauapuudusele, millel võib olla erinevaid põhjuseid.

Rauapuudusaneemiat (madal hemoglobiini tase) esineb umbes 5% elanikest, rauapuudust aga 3–4 korda rohkem. Organismi rauavarude vähenemine põhjustab muuhulgas väsimust, koormustaluvuse langust, nn rahutute jalgade sündroomi, isutust ning naha-küünte-juuste halba seisundit. Rauapuudusel langeb ka vaimne võimekus, tekivad tähelepanuhäired, inimene ärritub kergemini, võivad tekkida peavalud, motivatsioonipuudus ja apaatsus.

Organismis võib tekkida ka raua liig, mille korral on ferritiini tase veres kõrgenenud. Ferritiini tase veres tõuseb põletike korral, mistõttu see ei peegelda organismi rauavarusid õigesti. Kõrgenenud ferritiini tase veres esineb ka autosoom-retsessiivse HFE-geeni defekti korral, mille tagajärjel väheneb hepsidiini tootmine. Hepsidiini madal tase põhjustab suurenenud raua imendumist toidust ja suurenenud raua vabanemist makrofaagidest. Raua imendumine jätkub ka siis, kui selle tase veres on piisav. See võib viia raua liigsuseni ja raualadestustõve ehk hemokromatoosi tekkeni. Euroopas on kõige sagedasem HFE-geeniga seotud pärilik hemokromatoos (eriti p.Cys282Tyr ehk C282Y homosügootsus).

Vt ka: raud, CRP, hemogramm, transferriini küllastatus, transferriin, transferriini lahustuvad retseptorid

• Organismi rauavarude hindamine
• Rauapuudusaneemia diagnostika
• Aneemiate diferentsiaaldiagnostika
• Rauapuudusaneemia riskirühmade (väikelapsed, rasedad, vanurid, veredoonorid, hemodialüüsi patsiendid) jälgimine
• Raua ülekoormusega seotud seisundite (hemokromatoos) diagnostika
• Rauapreparaatidega ravi kontroll

Tõlgendus:

Ferritiini traditsiooniline läviväärtus (10–15 µg/L) ei ole kõikidel juhtudel rauapuuduse selgitamiseks optimaalne. Rauapuudusaneemiaga patsientidel on leitud, et ferritiini väärtustel alla 45 ug/L on rauavaeguse suhtes sensitiivsus 85% ja spetsiifilisus 92%.

Ferritiini madalad väärtused

Rauapuuduse ja rauapuudusaneemia põhjused võib jagada järgmiselt:

• Erinevatel põhjustel suurenenud rauavajadus – rasedus ja rinnaga toitmine, treening, kroonilised kauakestvad verekaotused (vererohked menstruatsioonid, doonorlus, seedetrakti verejooksud, neeru- ja põiehaigused jt)
• Vähenenud rauatarbimine (veganlus, söömishäired, eridieedid, kaltsiumirikas toit jt)

ja/või imendumishäired (tsöliaakia, atroofiline gastriit, põletikulised soolehaigused, bariaatriline kirurgia jt)

Laboratoorsed muutused rauapuudusaneemia korral

Rauapuudusaneemia iseloomulikud laborileiud

Mikrotsütaarsete aneemiate diferentsiaaldiagnostika

Aneemiate diferentsiaaldiagnostika (Fe ja ferritiin)

Ferritiini kõrged väärtused:

• Põletikud, infektsioonid
• Viirushepatiidid
• Äge maksakahjustus
• Alkoholiga seotud maksahaigused
• Mittealkohoolne maksarasvtõbi
• Metaboolne sündroom
• Pärilik hemokromatoos
• Kasvajad, sh hematoloogilised haigused (nt leukeemia, Hodgkini lümfoom)
• Talasseemiad, megaloblastne ja hemolüütiline aneemia, hemosideroos
• Hüpertüreoos, äge müokardiinfarkt
• Neerupuudulikkuse lõppstaadium
• Rauapreparaatide liigne lisatarvitamine

Ferritiin on nn ägeda faasi valk, mille tase tõuseb põletike, viirusinfektsioonide (sh COVID-19), kroonilise neeruhaiguse, maksahaiguste, hemokromatoosi, metaboolse sündroomi, alkoholi liigtarbimise või pahaloomuliste kasvajate korral, mistõttu loetletud seisundite esinemisel ei saa ferritiini analüüsi alusel rauapuudust diagnoosida. Soovitatav on koos ferritiiniga määrata ka CRP, mis annab infot põletiku esinemise või mitteesinemise kohta. Krooniliste haiguste korral välistab ferritiini sisaldus üle 100 µg/L üldjuhul rauapuuduse ning vahemikus 30–100 µg/L on rauapuuduse diagnoosimiseks vaja täiendavaid analüüse – nt transferriini lahustuvad retseptorid ja transferriini küllastatus. Raud seerumis ei peegelda organismi rauavarusid ega sobi rauapuuduse diagnoosimiseks.

Kõrge ferritiini tase on iseloomulik pärilikule raualadestustõvele ehk hemokromatoosile. Vastavalt Euroopa Maksauuringute Assotsiatsiooni ravijuhendile „EASL Clinical Practice Guidelines on haemochromatosis’’ viitavad naistel pärilikule hemokromatoosile transferriini küllastatus > 45% ja ferritiini tase > 200 ug/L ning meestel transferriini küllastatus > 50% ja ferritiini tase > 300 ug/L.  

Hemokromatoosi esinemisel on ravi eesmärkväärtus ferritiini tase < 100 ug/L.

Kirjandusallikad:

1. Swinkels DW. Iron metabolism. In: Rifai N, Chiu RWK, Young I, Burnham CAD, Wittwer CT, editors. Tietz Textbook of Laboratory Medicine. 6th ed. Elsevier; 2023. Chap 40.
2. Rauavaegusaneemia käsitlus. [Internet]. [vaadatud 31.03.2026] Saadaval: https://hematoloogia.ee/wp-content/uploads/2022/04/Rauavaegusaneemia-kasitlus-2020.pdf
3. Ko CW, et al. American Gastroenterological Association Institute guideline on the gastrointestinal evaluation of iron deficiency anemia. Gastroenterology. 2020;159(3):1085–1094.
4. European Association for the Study of the Liver. EASL Clinical Practice Guidelines on haemochromatosis. J Hepatol. 2022;77:479–502.