Immuunglobuliin G (S-IgG)

Immuunglobuliinideks nimetatakse rühma plasmavalke (glükoproteiine), mis toimivad organismis antikehadena. Immuunglobuliinid moodustavad tervel inimesel 20 – 25% plasmavalkudest ja vereplasma (seerumi) valkude elektroforeesil liiguvad peamiselt gammaglobuliinide fraktsiooni. Antikehi sünteesitakse B-lümfotsüütide diferentseerumisel tekkivate plasmarakkude poolt vastuseks antigeenide esinemisele organismis. Antigeenideks võivad olla valke, polüsahhariide, vähem lipiide sisaldavad mikroobid, viirused, parasiidid, seened, toksiinid jt struktuurid.

Immuunglobuliinide peamiseks ülesandeks organismis on osaleda kehavõõraste antigeenide eemaldamisel organismist erinevate immuunmehhanismide abil.

Antikehade poolt vahendatud immuunvastust nimetatakse humoraalseks immuunvastuseks. Iga B-lümfotsüüt ja tema järglaskond (kloon) produtseerib täpselt samasuguseid antikehi, kuid üks antigeen stimuleerib samaaegselt ka mitut rakuklooni ja tekib normaalne humoraalne polüklonaalne immuunvastus. Kui plasmaraku kloon paljuneb kontrollimatult, produtseeritakse ainult ühte monoklonaalset immuunglobuliini, siis selle kontsentratsioon seerumis tõuseb patoloogiliselt ja põhjustab haiguseid.

Antikeha molekul koosneb kahest identsest raskest (heavy chain)ja kergest (light chain) polüpeptiidahelast ja inimorganismis eristatakse raske ahela tüübi järgi 5 immuunglobuliinide klassi ehk isotüüpi: IgG (alaklassid 1-4), IgA (alaklassid 1-2), IgM, IgE ja IgD. Eri klassi kuuluvatel antikehadel on organismis erinev funktsioon. Immuunglobuliinide madala tasemega, vähenenud sünteesiga seostatakse mitut immuunpuudulikkusega seotud haigust.

Immuunglobuliin G (IgG) on veres kõige suuremas koguses leiduv immuunglobuliin, moodustades kuni 80% immuunglobuliinide ning 10-20% kõigi seerumvalkude üldhulgast. Inimesel esineb 4 IgG alaklassi. IgG1, IgG2 ja IgG4 poolestusajad on ca 21 päeva, IgG3 ca 7 päeva. Ca 65% IgG üldhulgast moodustab IgG klass 1. IgG on iseloomulik sekundaarsele immuunvastusele. IgG antikehad on võimelised siduma mitmesuguseid haigustekitajaid (baktereid, viirusi, seeni, toksiine). IgG seostudes bakteritega stimuleerib ka nende fagotsütoosi, seostudes komplemendiga võimaldab hävitada baktereid. IgG sisaldus haigustekitaja suhtes veres näitab kas läbipõetud või krooniliselt kulgevat haigust. Mõnede infektsioonhaiguste puhul kaovad IgG antikehad pärast paranemist verest täielikult, teiste puhul jäävad pikemaks ajaks või isegi kogu eluks püsima, tagades nn immunoloogilise mälu. IgG antikehade tekkel nakkustekitaja suhtes põhineb ka vaktsineerimine, mille korral nõrgestatud või surmatud nakkustekitaja abil kutsutakse esile spetsiifiliste IgG antikehade teke. Teisel kokkupuutel sama nakkustekitajaga on antikehad võimelised selle hävitama. IgG4 tekib vastuseks komplekssetele antigeenidele (parasiidid, toiduallergeenid, maomürk). IgG1, IgG2 ja IgG3 aktiveerivad komplemendi süsteemi. IgG1, IgG3, IgG4 läbivad platsentat ja tagavad nakkusvastase kaitse vastsündinueas ja esimestel elukuudel. Esimese eluaasta lõpuks saavutab imiku enda IgG sisaldus ligikaudu 70% täiskasvanule omasest. Autoimmuunhaiguste korral tekkivad ja ka diagnostilises mõttes olulised antikehad on IgG tüüpi (nt tuumavastased, dsDNA vastased, türeoidperoksüdaasi vastased jt antikehad).

Näidustused:

  • Kahtlus primaarse või sekundaarse immuunpuudulikkuse esinemisele
  • Paraproteineemiate diagnostika, koos teiste immuunglobuliinidega IgG müeloomtõve diagnostika
  • Autoimmuunhaiguste, sh reumaatiliste, maksahaiguste (tsirroos, hepatiit) diagnostika
  • Hüper- või hüpogammaglobulineemia diagnostika
  • Kroonilised infektsioonid
  • Kemo- või radioteraapia tõhususe hindamine

Analüüsimeetod: Immuunoturbidimeetria

Tõlgendus:

IgG kõrgenenud väärtused:

  • Paraproteineemiad, IgG-müeloom, MGUS
  • Leukeemiad, lümfoomid, Hodgkini tõbi
  • Autoimmuunhaigused (reumatoidartriit, SLE jt süsteemsed sidekoehaigused)
  • Hepatiit, maksatsirroos, kolangiit, primaarne biliaarne tsirroos
  • Kroonilised infektsioonid ja põletikulised haigused
  • Podagra
  • Parasitaarsed haigused
  • Sarkoidoos, tuberkuloos
  • Hüperimmuniseerimine
  • Raseduse esimene trimester

IgG madalad väärtused:

  • Mitte-IgG müeloom, Waldenströmi makroglobulineemia
  • Nefrootiline sündroom, amüloidoos
  • Valgukaotuslik enteropaatia, rasked põletused
  • Raseduse kolmas trimester, preeklampsia

Primaarse immuunpuudulikkuse sündroomid (X-liiteline agammaglobulineemia, üldine variaabelne immuunpuudulikkus, X-liiteline hüper-IgM sündroom jt)