Nakkushaiguste diagnostika

Detailsema info iga analüüsi hinna, proovimaterjali säilivuse ja transpordi tingimuste kohta leiab koondtabelist.

Bakteriaalsed haigused
Hepatiidid
Hingamisteede haigused
Immuunsuse uuringud
  • Clostridium tetani toksiini IgG (S-C tetan IgG)
  • Corynebacterium diphtheriae toksiini antikehad (S-C diphtheriae Ab)
  • Haemophilus influenzae B IgG (S-H infl B IgG)
  • Meningokoki IgG paneel (immuunsuse kontroll) (S-Mening IMC panel)
Mikroobi omadus
  • Samastamine MALDI-TOF meetodil
  • Vankomütsiin-resistentsus VanA ja VanB geenide alusel (Is-VRE)
Muud uuringud
Külvid ja mikroskoopia
Bronhiaspiraat

Näidustus: Kahtlus alumiste hingamisteede bakteriaalsele infektsioonile

Analüüsimeetodid: Algmaterjali mikroskoopia, aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus: Bronhiaspiraadi mikroskoopial hinnatakse polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka vaateväljas (üksikud, mõõdukalt või rohkesti) ja bakterite morfoloogiat. Alumiste hingamisteede bakteriaalset infektsiooni põhjustavad Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis, Staphylococcus aureus, Pseudomonas spp, enterobakterid. Külvis loetakse tähenduslikuks alati selliste bakterite leid nagu Streptococcus pyogenes, MRSA, Pseudomonas spp. Hospitaalinfektsioonide tekkes mängivad olulist rolli enterobakterid, Acinetobacter spp., Pseudomonas spp., Stenotrophomonas spp., Burkholderia cepacia. Valenegatiivse külvitulemuse põhjuseks võivad olla materjali ebaõiged säilitustingimused või alustatud antibiootikumravi. Valepositiivne külvitulemus võib esineda materjali kontamineerumisel ülemistest hingamisteedest või proovikonteineri lekkimisest.

Emakakaelakanalikaabe
Haavaeritis ja mäda
Juuksed
  • Nahaseente külv
Kurgukaabe
Kõrvaeritis
Küüned
  • Nahaseente külv
Ninakaabe
Nahakaabe
  • Aeroobne külv
  • MRSA külv
  • Nahaseente külv
Punktaatid (v.a. uriin, veri, liikvor)
Rinnapiim
Rektaalkaabe
Roe
Röga

Röga mikrobioloogiline uurimine on oluline alumiste hingamisteede infektsioonide diagnoosimisel. Kui röga pole proovimaterjalina kättesaadav, võib raviotsuse tegemisel lähtuda patsiendi east, esinevatest riskifaktoritest ja sagedasematest haigustekitajatest. Kopsupõletikud jaotatakse kodu- ja haiglatekkesteks ning kliinilise pildi alusel tüüpilisteks ja atüüpilisteks.

Vanus, riskifaktorid
Sagedasemad  tekitajad
<6 nädalat
Streptococcus agalactiae
Escherichia coli
6 nädalat – 18 a
Respiratoorsed viirused (sh RSV)
Mycoplasma pneumoniae
Chlamydophila pneumoniae
Streptococcus pneumoniae
Täiskasvanud <65 a
Mycoplasma pneumoniae
Chlamydophila pneumoniae
Streptococcus pneumoniae
Respiratoorsed viirused
Täiskasvanud ≥65 a
Streptococcus pneumoniae
Haemophilus influenzae
Gram-negatiivsed
pulkbakterid
Respiratoorsed viirused
Pseudomonas spp.
Moraxella catarrhalis
Staphylococcus aureus
Legionella pneumophila
Haiglatekkene pneumoonia
Gram-negatiivne pulkbakter
Klebsiella pneumoniae
Pseudomonas spp.
Staphylococcus aureus
Immuunpuudulikkusega
patsient
Gram-negatiivne pulkbakter
Streptococcus pneumoniae
Seened
Nocardia spp.
Pneumocystis  jirovici
Aspiratsioon
Anaeroobid
Alkohoolik
Klebsiella pneumoniae
Streptococcus pneumoniae
Anaeroobid
Intravenoosne süstija
Staphylococcus  aureus
Viirusinfektsiooni
järgselt
Staphylococcus aureus

Streptococcus pneumoniae on keskkonnatekkese kopsupõletiku sagedaseim tekitaja. Staphylococcus aureus on sagedaseim viirusinfektsioonijärgse kopsupõletiku tekitaja (eriti vanuritel). Atüüpiliste pneumooniate sagedasemateks tekitajateks on Mycoplasma pneumoniae, Chlamydophila pneumoniae ja Legionella pneumophila. Legionella pneumophila võib esineda nii tervetel kui immuunkomprimeeritutel ja infektsioon on sageli raske kuluga.

Näidustus: Alumiste hingamisteede bakteriaalne infektsioon

Analüüsimeetodid: Algmaterjali mikroskoopia, aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus: Röga on soovitav materjal alumiste hingamisteede bakteriaalsete infektsioonide diagnoosimiseks, kuid tuleb arvestada, et sageli on see kontamineerunud materjaliga ülemistest hingamisteedest ning et paljud tekitajad ei kasva tavasöötmetel (Legionella, Chlamydophila, Mycoplasma).
Alumiste hingamisteede materjalidest tehakse laboris esmalt Grami järgi värvitud preparaat. Kui preparaadis esineb >10 lameepiteeliraku ja <10 polümorfonukleaarse leukotsüüdi, siis käsitletakse materjali kui sülge ja mikrobioloogilist külvi ei teostata. Kuna vastsündinutel, imikutel ja väikelastel pole võimalik saada röga väljaköhimise teel, aspireeritakse neil materjali ülemistest hingamisteedest. Rögast anaeroobseid baktereid ei määrata, kuna materjal on kontamineerunud ülemiste hingamisteede normaalsesse mikrofloorasse kuuluvate anaeroobidega. Patogeensete mikroobide kasvu puudumine külvis ei tähenda alati infektsiooni puudumist. Põhjuseks võivad olla alustatud ravi antibiootikumidega ning teised tekitajad – viirused, seened, parasiidid, mükobakterid või mükoplasmad. Alumiste hingamisteede infektsioonide puhul jääb tekitaja leidmata 40 – 60%-l juhtudest.

Silmaeritis
Sperma

Urogenitaaltrakti materjalide mikrobioloogiline uuring meestel on näidustatud uretriidi, balaniidi, epididümiidi, prostatiidi või genitaalhaavandite puhul. Mehe ureetras leidub suhteliselt vähe naha mikrofloorasse kuuluvaid baktereid: koagulaasnegatiivsed stafülokokid (KONS), korüneformsed bakterid, α-hemolüütiline streptokokk ja mikrokokid. Sagedasemad uretriidi tekitajad on Chlamydia trachomatis, Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis ja mükoplasmad, mis tavakülvis välja ei kasva ja spetsiaalset mikrobioloogilist külvi neile laboris ei teostata. Diagnoosimiseks on võimalik teostada PCR uuring.

Näidustus: Urogenitaaltrakti infektsioonid, sperma steriilsuse kontroll

Analüüsimeetodid: Aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine, ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus: Bakteriaalse uretriidi tekitajateks võivad olla Candida spp., Streptococcus agalactiae, Streptococcus pyogenes, Staphylococcus aureus, Haemophilus influenzae, Oligella urethralis, enterobakterid. 20 – 40%-l juhtudest jääb tekitaja kindlaks tegemata. Põletiku esinemise üle saab otsustada mikroskoopilise leiu alusel.

Trahheaaspiraat
Tupekaabe
Ureetrakaabe
Parasiithaigused
  • Acanthamoeba spp DNA
  • Anisakise IgG (S-Anisakis IgG)
  • Ascarise (täiskasvanud) IgG (S-Ascaris IgG)
  • Ascarise larvi IgG (S-Ascaris larva IgG)
  • Babesia DNA (B-Babesia DNA)
  • Babesia microti IgG, IgM (S-B microti IgG, IgM panel)
  • Babesia divergens IgG (S-Babesia IgG panel)
  • Echinococcus DNA
  • Echinococcus granulosus IgG (immunoblot) (S-E granul IgG IB)
  • Echinococcus granulosus IgG (S-E granul IgG)
  • Echinococcus granulosus IgG liikvoris (CSF-E granul IgG)
  • Echinococcus multilocularis IgG (immunoblot) (S-E multiloc IgG IB)
  • Echinococcus multilocularis IgG (S-E multiloc IgG)
  • Echinococcus multilocularis IgG liikvoris (CSF-E multiloc IgG)
  • Echinococcuse antikehad (S-Echinoc Ab)
  • Entamoeba histolytica DNA
  • Entamoeba histolytica IgG (S-E histolytica IgG)
  • Enterobius vermicularis munade mikroskoopia (An-E vermicularis-m)
  • Fasciola hepatica antikehad (S-F hepatica Ab)
  • Filaria antikehad (S -Filaria Ab)
  • Nematoodide IgG (Anisakis, Ascaris, Filaria, Strongyloides, Toxocara, Trichinella) (immunoblot) (S-Nematodes IgG)
  • Sooleparasiitide DNA paneel (St-EntericParasite DNA panel)
  • Taenia solium antikehad (S-T solium Ab)
  • Taenia solium antikehad (immunoblot) (S-T solium Ab conf)
  • Taenia solium antikehad liikvoris (immunoblot) (CSF-T solium Ab)
  • Toxoplasma gondii DNA
  • Toxoplasma gondii IgG, IgM (S-T gondii IgG, S-T gondii IgM)
  • Ussnugiliste munade ja algloomade tsüstid (St-Parasites-m)
Puukide jt vektoritega levivad haigused
  • Anaplasma phagocytophilum IgG, IgM (S-A phagocytoph IgG, S-A phagocytoph IgM)
  • Anaplasma phagocytophilum/Ehrlichia canis DNA (B-Anapl/Ehrlich DNA)
  • Babesia DNA
  • Babesia microti IgG, IgM (S-B microti IgG, IgM panel)
  • Babesia divergens IgG (S-Babesia IgG panel)
  • Bartonella henselae/quintana IgG, IgM paneel (S-B Bartonella Ab panel)
  • Borrelia burgdorferi DNA
  • Borrelia burgdorferi IgG, IgM (S-B burgdorferi IgG, IgM, S-B burgdorferi IgM)
  • Borrelia burgdorferi IgG, IgM (kinnitav) (S-B burgd IgG conf, S-B burgd IgM conf)
  • Borrelia burgdorferi IgG, IgM liikvoris (CSF-B burgd IgG, CSF-B burgd IgM)
  • Chikungunya viiruse IgG, IgM (S-Chikungunya IgG, S-Chikungunya IgM)
  • Dengue viiruse IgG, IgM (S-Dengue IgG, S-Dengue IgM)
  • Dengue viiruse RNA (S-Dengue RNA)
  • Filaria antikehad (S-Filaria Ab)
  • Francisella tularensis IgG, IgM (S-F tularensis IgG, S-F tularensis IgM)
  • Jaapani entsefaliidi viiruse antikehad (S-JEV Ab)
  • NK-rakkude (CD57) paneel (B-CD3-,CD57+)
  • Puukentsefaliidi viiruse IgG, IgM (S-TBEV IgG, S-TBEV IgM)
  • Rickettsia conorii/typhi IgG, IgM paneel (S-Rickettsia panel)
  • Zika viiruse IgG, IgM paneel (S-Zika panel)
  • Zika viiruse RNA
Seedetrakti haigused
Seenhaigused
  • Aspergillus antigeen (galaktomannaan) (S-Aspergillus Ag)
  • Candida albicans DNA
  • Candida albicans DNA veres (B-Candida DNA)
  • Candida albicans IgA, IgG, IgM (S-Candida IgA, S-Candida IgG, S-Candida IgM)
  • Candida DNA paneel
  • Cryptococcus neoformans antigeen (S-C neoformans Ag)
  • Histoplasma capsulatum antikehad (S-H capsulatum Ab)
  • Nahaseente DNA paneel
  • Nahaseente külv
  • Nahaseente mikroskoopia
Seksuaalsel teel levivad/suguteede haigused
Viirushaigused