Riik
et et
Broneeri aeg koroonatestile Analüüside vastused tervishoiutöötajale

Nakkushaiguste diagnostika

Detailsema info iga analüüsi hinna, proovimaterjali säilivuse ja transpordi tingimuste kohta leiab koondtabelist.

Bakteriaalsed haigused
Hepatiidid
Hingamisteede haigused
Immuunsuse uuringud
  • Clostridium tetani toksiini IgG (S-C tetan IgG)
  • Corynebacterium diphtheriae toksiini antikehad (S-C diphtheriae Ab)
  • Haemophilus influenzae B IgG (S-H infl B IgG)
  • Meningokoki IgG paneel (immuunsuse kontroll) (S-Mening IMC panel)
Kõrva-nina-kurgu- ja silmahaigused
Mikroobi omadus
  • Samastamine MALDI-TOF meetodil
  • Vankomütsiin-resistentsus VanA ja VanB geenide alusel (Is-VRE)
Muud uuringud
Nahahaigused
Külvid ja mikroskoopia
Bronhiaspiraat

Näidustus: Kahtlus alumiste hingamisteede bakteriaalsele infektsioonile

Analüüsimeetodid: Algmaterjali mikroskoopia, aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus: Bronhiaspiraadi mikroskoopial hinnatakse polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka vaateväljas (üksikud, mõõdukalt või rohkesti) ja bakterite morfoloogiat. Alumiste hingamisteede bakteriaalset infektsiooni põhjustavad Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis, Staphylococcus aureus, Pseudomonas spp, enterobakterid. Külvis loetakse tähenduslikuks alati selliste bakterite leid nagu Streptococcus pyogenes, MRSA, Pseudomonas spp. Hospitaalinfektsioonide tekkes mängivad olulist rolli enterobakterid, Acinetobacter spp., Pseudomonas spp., Stenotrophomonas spp., Burkholderia cepacia. Valenegatiivse külvitulemuse põhjuseks võivad olla materjali ebaõiged säilitustingimused või alustatud antibiootikumravi. Valepositiivne külvitulemus võib esineda materjali kontamineerumisel ülemistest hingamisteedest või proovikonteineri lekkimisest.

Emakakaelakanalikaabe
Haavaeritis ja mäda

Paljud mikroobid, mis koloniseerivad nahka ja limaskesti, võivad põhjustada ka naha- ja pehmete kudede infektsioone. Ägedad nahainfektsioonid tekivad sageli operatsiooni- või traumajärgselt. Kroonilised infektsioonid tekivad lamatistest, kroonilisest verevarustuse puudulikkusest või ainevahetuse häiretest. Erinevad haavad koloniseeruvad erinevate mikroobidega ja mikrobioloogiline külv on näidustatud ainult siis, kui haavas esinevad põletikutunnused (punetus, turse, valu, temperatuuri tõus, eritis) või kui haav paraneb halvasti. Parimaks materjaliks on koetükk või aspiraat, halvemaks loetakse tampooniga võetud materjali. Sagedasemateks haavainfektsiooni tekitajateks on Staphylococcus aureus, Streptococcus pyogenes, Pseudomonas aeruginosa, enterobakterid ja anaeroobid. Põletushaavadest tuleb materjali võtta erinevatest kohtadest, sest bakterid koloniseerivad pinda ebaühtlaselt.

Kliiniline leid
Sagedasemad tekitajad
Kommentaar
Pindmised infektsioonid:
Erüsiipelas, tselluliit, tsüst, karbunkel,
follikuliit, haavad, nahaalune abstsess, abrasioon,
I astme põletushaavad
 
S. aureus sh MRSA
A-, B-, C-, G-grupi
streptokokid KONS
Peptostreptococcus
Corynebacterium spp.
Herpes simplex
HSV – võimalik määrata PCR
meetodil
Sügavad haavainfektsioonid:
Looma hammustus
 
 
Pasteurella multocida
Capnocytophaga spp.
Eikenella corrodens
 
 
 
Aeromonas
spp., Vibrio spp., Capnocytophaga
violaceum
võib esineda haavades, mis on kokku puutunud
väliskeskkonna veega
Sügavad haavainfektsioonid:
Inimese hammustus
II, III astme põletushaavad
Kirurgilised haavad
Lamatishaavandid
Troofilised haavandid

 

 Aeroobsed ja
fakultatiivsed anaeroobsed bakterid, võivad esineda ka anaeroobsed bakterid
Abstsess, dreenieritis, koetükk
Aeroobsete ja fakultatiivselt anaeroobsete bakterite segainfektsioon, võivad esineda ka anaeroobsed bakterid
Mikroskoopia võib viidata anaeroobsele infektsioonile
 

Näidustus: Kahtlus ägedale või kroonilisele haavainfektsioonile, halvasti paranev haav

Uuritav materjal: Haavaeritis, mäda, haavandieritis, troofilise haavandi eritis, abstsessimaterjal

Analüüsimeetodid: Algmaterjali mikroskoopia, aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus:

  • Mikroskoopial viitab polümorfonukleaarsete leukotsüütide rohkus põletikulisele ja infektsioossele protsessile, samuti hinnatakse bakterite morfoloogiat ja anaeroobse infektsiooni võimalikkust. Kui patsiendil esineb immuunpuudulikkus või verevarustuse häire, siis põletikulist reaktsiooni ei saa preparaadis hinnata, kuna infektsiooni olemasolul ei pruugi preparaadis leukotsüüte esined
  • NB! Paljud haavainfektsioonid on polümikroobsed ja bakterite esinemine võib tähendada nii infektsiooni kui kolonisatsiooni. Seega labori poolt väljastatud vastus ei ole lõplik ja ravi vajalikkuse üle saab otsustada arvestades kogu kliinilist informatsiooni, preparaadi leidu ja isoleeritud haigustekitajat.
Juuksed
  • Nahaseente külv
Kurgukaabe
Kõrvaeritis

80% lastest on kuuendaks eluaastaks põdenud kõrvapõletikku. Diagnoos püstitatakse enamasti kliinilise pildi järgi ja eristatakse välis- ja keskkõrvapõletikku. Väliskõrva mikrofloora sarnaneb nahamikroflooraga, peamiselt esinevad stafülokokid ja korüneformsed bakterid. Sagedasemateks väliskõrvapõletiku tekitajateks on Staphylococcus aureus, Streptococcus pyogenes, Pseudomonas aeruginosa (nn ujujate kõrv) ja Aspergillus spp.. Sagedasemad keskkõrvapõletiku tekitajad on Staphylococcus aureus, Streptococcus pneumoniae, Streptococcus pyogenes, Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis, Pseudomonas aeruginosa ja viirused nagu RS viirus, Influenza viirus, Enteroviirus või Rhinoviirus. Kroonilise mädase otiidi puhul võivad tekitajateks olla ka Staphylococcus epidermidis, Corynebacterium spp., Candida spp., Bacteroides spp., Nocardia spp. ja Peptostreptococcus spp.. Võib esineda ka viirus-bakter segainfektsiooni, mille puhul sümptomite kestus pikeneb. <6 kuu vanuste laste keskõrvapõletiku tekitajaks võib olla ka Chlamydia trachomatis.

Näidustus: Välis-või keskkõrvapõletik

Uuritav materjal: Väliskõrvaeritis, keskkõrvaeritis (sh paratsenteesil saadud punktaat)

Analüüsimeetodid: Algmaterjali mikroskoopia, aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus: Negatiivne külvitulemus ei välista keskkõrvainfektsiooni, krooniliste infektsioonide puhul jääb bakter sageli isoleerimata. Valenegatiivne tulemus võib esineda normaalse mikrofloora ülekasvu korral. Tavaliselt loetakse koagulaasnegatiivsed stafülokokid ja korüneformsed bakterid normaalseks mikroflooraks, välja arvatud juhtudel, kui nende kasv on suures hulgas ja monokultuurina.

Küüned
  • Nahaseente külv
Ninakaabe
Nahakaabe
  • Aeroobne külv
  • MRSA külv
  • Nahaseente külv
Punktaatid (v.a. uriin, veri, liikvor)

Näidustus:Kahtlus bakteriaalsele infektsioonile

Uuritav materjal: Pleuravedelik, liigesevedelik, kõhuõõnevedelik, perikardivedelik, amnionivedelik

Analüüsimeetodid: Algmaterjali mikroskoopia, aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine, ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus: Igasugune mikroobide leid normaalselt steriilses kehavedelikus on diagnostiliselt oluline. Proov võib olla kontamineerunud naha mikrofloorasse kuuluvate bakteritega ja seetõttu saab ravi vajalikkuse üle otsustada arvestades kliinilist leidu ja põletikunäitjaid veres. Sagedasemateks liigeseinfektsiooni tekitajateks on Staphylococcus aureus ja Streptococcus pyogenes. Peritoneaalvedelikus on sagedasemateks haigustekitajateks Staphylococcus spp., Streptococcus spp., Gram-negatiivsed bakterid ja Candida spp.

Rinnapiim

Rinnanäärme põletik esineb 5-33%-l rinnaga toitvatel emadel. Infektsioon tekib sagedamini 2.-3. sünnitusjärgsel nädalal, mil piima eritus näärmest on intensiivne ja võib tekkida piimastaas. Mastiit võib olla erineva raskusastmega: erütematoossest laigust abstsessini. Sageli kaasnevad palavik, külmavärinad ja lümfadenopaatia. Rinnapiim iseenesest ei ole steriilne, vaid sisaldab naha mikrofloorasse kuuluvaid baktereid. Seega on mõnikord raske vahet teha, kas tegemist on lihtsalt piimastaasiga või juba bakteriaalse infektsiooniga.

Näidustus: Kahtlus bakteriaalsele rinnanäärme põletikule

Uuritav materjal: Rinnapiim

Analüüsimeetodid: Aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus: Kõige sagedasem mastiidi tekitaja on Staphylococcus aureus, tekitajateks võivad olla ka Staphylococcus epidermidis, Streptococcus spp., Enterococcus spp. ja enterobakterid.

Rektaalkaabe
Roe
Röga

Röga mikrobioloogiline uurimine on oluline alumiste hingamisteede infektsioonide diagnoosimisel. Kui röga pole proovimaterjalina kättesaadav, võib raviotsuse tegemisel lähtuda patsiendi east, esinevatest riskifaktoritest ja sagedasematest haigustekitajatest. Kopsupõletikud jaotatakse kodu- ja haiglatekkesteks ning kliinilise pildi alusel tüüpilisteks ja atüüpilisteks.

Vanus, riskifaktorid
Sagedasemad  tekitajad
<6 nädalat
Streptococcus agalactiae
Escherichia coli
6 nädalat – 18 a
Respiratoorsed viirused (sh RSV)
Mycoplasma pneumoniae
Chlamydophila pneumoniae
Streptococcus pneumoniae
Täiskasvanud <65 a
Mycoplasma pneumoniae
Chlamydophila pneumoniae
Streptococcus pneumoniae
Respiratoorsed viirused
Täiskasvanud ≥65 a
Streptococcus pneumoniae
Haemophilus influenzae
Gram-negatiivsed
pulkbakterid
Respiratoorsed viirused
Pseudomonas spp.
Moraxella catarrhalis
Staphylococcus aureus
Legionella pneumophila
Haiglatekkene pneumoonia
Gram-negatiivne pulkbakter
Klebsiella pneumoniae
Pseudomonas spp.
Staphylococcus aureus
Immuunpuudulikkusega
patsient
Gram-negatiivne pulkbakter
Streptococcus pneumoniae
Seened
Nocardia spp.
Pneumocystis  jirovici
Aspiratsioon
Anaeroobid
Alkohoolik
Klebsiella pneumoniae
Streptococcus pneumoniae
Anaeroobid
Intravenoosne süstija
Staphylococcus  aureus
Viirusinfektsiooni
järgselt
Staphylococcus aureus

Streptococcus pneumoniae on keskkonnatekkese kopsupõletiku sagedaseim tekitaja. Staphylococcus aureus on sagedaseim viirusinfektsioonijärgse kopsupõletiku tekitaja (eriti vanuritel). Atüüpiliste pneumooniate sagedasemateks tekitajateks on Mycoplasma pneumoniae, Chlamydophila pneumoniae ja Legionella pneumophila. Legionella pneumophila võib esineda nii tervetel kui immuunkomprimeeritutel ja infektsioon on sageli raske kuluga.

Näidustus: Alumiste hingamisteede bakteriaalne infektsioon

Analüüsimeetodid: Algmaterjali mikroskoopia, aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus: Röga on soovitav materjal alumiste hingamisteede bakteriaalsete infektsioonide diagnoosimiseks, kuid tuleb arvestada, et sageli on see kontamineerunud materjaliga ülemistest hingamisteedest ning et paljud tekitajad ei kasva tavasöötmetel (Legionella, Chlamydophila, Mycoplasma).
Alumiste hingamisteede materjalidest tehakse laboris esmalt Grami järgi värvitud preparaat. Kui preparaadis esineb >10 lameepiteeliraku ja <10 polümorfonukleaarse leukotsüüdi, siis käsitletakse materjali kui sülge ja mikrobioloogilist külvi ei teostata. Kuna vastsündinutel, imikutel ja väikelastel pole võimalik saada röga väljaköhimise teel, aspireeritakse neil materjali ülemistest hingamisteedest. Rögast anaeroobseid baktereid ei määrata, kuna materjal on kontamineerunud ülemiste hingamisteede normaalsesse mikrofloorasse kuuluvate anaeroobidega. Patogeensete mikroobide kasvu puudumine külvis ei tähenda alati infektsiooni puudumist. Põhjuseks võivad olla alustatud ravi antibiootikumidega ning teised tekitajad – viirused, seened, parasiidid, mükobakterid või mükoplasmad. Alumiste hingamisteede infektsioonide puhul jääb tekitaja leidmata 40 – 60%-l juhtudest.

Silmaeritis

Silm on tundlik ja infektsioonidele avatud piirkond. Silmaeritise mikrobioloogilise uuringu eripäraks on, et materjali on tavaliselt vähe, uut materjali võtta on raske ja silma igal struktuuril esineb oma infektsioon, mis võib lõppeda jääva kahjustusega. Sagedasemad silmainfektsioonid on laupõletik e blefariit, sidekestapõletik e konjunktiviit, sarvkestapõletik e keratiit ja silmasisemusepõletik e endoftalmiit. Silmalaug ja -sidekest on kaetud normaalse naha- ja näärmete mikroflooraga, kuhu kuuluvad koagulaasnegatiivsed stafülokokid (KONS), viridans grupi streptokokid, korünebakterid ja propioonibakterid.

Diagnoos
Sagedasemad tekitajad
Kommentaar
Blefariit
Koagulaasnegatiivsed
stafülokokid (KONS)
Staphylococcus
aureus
Gram-negatiivsed pulkbakterid
*Ravi on empiiriline, mikrobioloogilist külvi
sageli ei teostata
*Põhjuseks võib olla ka rasunäärmete
düsfunktsioon nö kuiv silm
Bakteriaalne konjunktiviit
 
 
 
 
 
 
Viraalne konjunktiviit
Staphylococcus aureus
Streptococcus
pyogenes
Streptococcus
pneumoniae
Haemophilus
influenzae
Moraxella
spp.
Neisseria
gonorrhoeae
 
Adenoviirus
Enteroviirus
*Vastsündinutel on oluline
määrata Chlamydia trachomatis ja Neisseria gonorrhoeae – PCR meetodil
*Konjunktiviit võib olla põhjustatud ka allergiast või ärritusest
Bakteriaalne keratiit
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Viiruslik keratiit
 
 
Seenkeratiit
 
 
 
Pseudomonas
spp.
Staphylococcus
aureus
KONS
Streptococcus
pneumoniae
Moraxella
spp.
Viridans grupi streptokokid
Mycobacterium
spp.
Nocardia
spp.
 
Herpes
simplex viirus
Herpes
zoster viirus
 
Aspergillus
spp.
Fusarium
spp.
Alternaria
spp.
Penicillum
spp.
*Krooniliste infektsioonide puhul välistada Nocardia spp., Mycobacterium spp. ja seened
*Pseudomonas
spp. infektsioon võib põhjustada sarvkesta perforatsiooni
<48h jooksul
*Sarvkesta haavandite ja trigeminaalneuralgia
puhul mõelda viirustele
*Acanthamoeba  spp. infektsioonile mõelda, kui silma
on sattunud saastunud vett, pinnase-, taimede- või puuosakesi
*Keratiit võib tekkida ka keemilise põletuse,
operatsiooni või  allergia järgselt
*50%-l juhtudest jääb mikrobioloogiline külv
negatiivseks
Parasitaarne  keratiit
Kontaktläätse keratiit
 
Acanthamoeba
spp.
 
Acanthamoeba
spp.
Serratia
spp.
Bacillus
spp.
 
 
Bakteriaalne endoftalmiit
 
 
 
 
 
 
 
 
Viiruslik endoftalmiit
 
Seen- endoftalmiit
 
 
 
Parasitaarne endoftalmiit
Staphylococcus
aureus/MRSA
Viridans grupi streptokokid
Bacillus
spp.
Pseudomonas
spp.
Gram-negatiivsed pulkbakterid
Propionibacterium
acnes
Anaeroobid
Tsütomegaloviirus
Leetriviirus
 
Candida
spp.
Aspergillus
spp.
Cryptococcus
spp.
 
Toxoplasma
gondii
 
*Endoftalmiit võib tekkida baktereemia järgselt,
hematogeensel teel, postkeratoplastiliselt või trauma järgselt
*Külviks sobib silmasisene vedelik või -kude
 
Näidustus: Kahtlus bakteriaalsele- või ebaselge etioloogiaga silmainfektsioonile

Uuritav materjal: Silmamaterjal, konjunktiivikaabe, pisaravedelik

Analüüsimeetodid: Algmaterjali mikroskoopia, aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus: Bakteriaalse infektsiooni puhul esinevad preparaadis enamasti polümorfonukleaarsed leukotsüüdid, allergiliste haiguste puhul pigem eosinofiilid ja viiruslike infektsioonide puhul nii mono- kui lümfotsüüdid. Sagedasemateks bakteriaalse silmapõletiku tekitajateks on Staphylococcus aureus, Streptococcus pyogenes, Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja Moraxella spp. Vastsündinutel võivad konjunktiviidi tekitajateks olla ka Chlamydia trachomatis ja Neisseria gonorrhoeae. Hospitaliseeritud- ja langenud immuunsusega patsientidel põhjustavad konjunktiviiti tavaliselt Pseudomonas spp. ja enterobakterid.

Sperma

Urogenitaaltrakti materjalide mikrobioloogiline uuring meestel on näidustatud uretriidi, balaniidi, epididümiidi, prostatiidi või genitaalhaavandite puhul. Mehe ureetras leidub suhteliselt vähe naha mikrofloorasse kuuluvaid baktereid: koagulaasnegatiivsed stafülokokid (KONS), korüneformsed bakterid, α-hemolüütiline streptokokk ja mikrokokid. Sagedasemad uretriidi tekitajad on Chlamydia trachomatis, Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis ja mükoplasmad, mis tavakülvis välja ei kasva ja spetsiaalset mikrobioloogilist külvi neile laboris ei teostata. Diagnoosimiseks on võimalik teostada PCR uuring.

Näidustus: Urogenitaaltrakti infektsioonid, sperma steriilsuse kontroll

Analüüsimeetodid: Aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine, ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus: Bakteriaalse uretriidi tekitajateks võivad olla Candida spp., Streptococcus agalactiae, Streptococcus pyogenes, Staphylococcus aureus, Haemophilus influenzae, Oligella urethralis, enterobakterid. 20 – 40%-l juhtudest jääb tekitaja kindlaks tegemata. Põletiku esinemise üle saab otsustada mikroskoopilise leiu alusel.

Trahheaaspiraat

Näidustus: Kahtlus alumiste hingamisteede bakteriaalsele infektsioonile, kolonisatsiooni jälgimine intubeeritud patsientidel

Analüüsimeetodid: Algmaterjali mikroskoopia, aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine

Tõlgendus:

Mikroskoopial hinnatakse polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka vaateväljas (üksikud, mõõdukalt või rohkesti) ja bakterite morfoloogiat. Sagedasemad alumiste hingamisteede infektsiooni tekitajad on Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella spp., Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus aureus.

Intubeeritud patsiendil võib bakterite leid tähendada nii infektsiooni kui kolonisatsiooni. Seega pole labori poolt väljastatud vastus lõplik ja ravi vajalikkuse üle otsustamisel peab arvestama kogu kliinilist informatsiooni, mikroskoopia leidu ja isoleeritud haigustekitajat.

Tupekaabe
Ureetrakaabe
Uriin
Parasiithaigused
  • Acanthamoeba spp DNA
  • Anisakise IgG (S-Anisakis IgG)
  • Ascarise (täiskasvanud) IgG (S-Ascaris IgG)
  • Babesia DNA (B-Babesia DNA)
  • Babesia microti IgG, IgM (S-B microti IgG, IgM panel)
  • Babesia divergens IgG (S-Babesia IgG panel)
  • Echinococcus DNA
  • Echinococcus granulosus IgG (immunoblot) (S-E granul IgG IB)
  • Echinococcus granulosus IgG (S-E granul IgG)
  • Echinococcus granulosus IgG liikvoris (CSF-E granul IgG)
  • Echinococcus multilocularis IgG (immunoblot) (S-E multiloc IgG IB)
  • Echinococcus multilocularis IgG (S-E multiloc IgG)
  • Echinococcus multilocularis IgG liikvoris (CSF-E multiloc IgG)
  • Echinococcuse antikehad (S-Echinoc Ab)
  • Entamoeba histolytica DNA
  • Entamoeba histolytica IgG (S-E histolytica IgG)
  • Enterobius vermicularis munade mikroskoopia (An-E vermicularis-m)
  • Fasciola hepatica antikehad (S-F hepatica Ab)
  • Filaria antikehad (S -Filaria Ab)
  • Nematoodide IgG (Anisakis, Ascaris, Filaria, Strongyloides, Toxocara, Trichinella) (immunoblot) (S-Nematodes IgG)
  • Sooleparasiitide DNA paneel (St-EntericParasite DNA panel)
  • Taenia solium antikehad (S-T solium Ab)
  • Taenia solium antikehad (immunoblot) (S-T solium Ab conf)
  • Taenia solium antikehad liikvoris (immunoblot) (CSF-T solium Ab)
  • Toxoplasma gondii DNA
  • Toxoplasma gondii IgG, IgM (S-T gondii IgG, S-T gondii IgM)
  • Ussnugiliste munade ja algloomade tsüstid (St-Parasites-m)
Puukide jt vektoritega levivad haigused
  • Anaplasma phagocytophilum IgG, IgM (S-A phagocytoph IgG, S-A phagocytoph IgM)
  • Anaplasma phagocytophilum/Ehrlichia canis DNA (B-Anapl/Ehrlich DNA)
  • Babesia DNA
  • Babesia microti IgG, IgM (S-B microti IgG, IgM panel)
  • Babesia divergens IgG (S-Babesia IgG panel)
  • Bartonella henselae/quintana IgG, IgM paneel (S-B Bartonella Ab panel)
  • Borrelia burgdorferi DNA
  • Borrelia burgdorferi IgG, IgM (S-B burgdorferi IgG, IgM, S-B burgdorferi IgM)
  • Borrelia burgdorferi IgG, IgM (kinnitav) (S-B burgd IgG conf, S-B burgd IgM conf)
  • Borrelia burgdorferi IgG, IgM liikvoris (CSF-B burgd IgG, CSF-B burgd IgM)
  • Chikungunya viiruse IgG, IgM (S-Chikungunya IgG, S-Chikungunya IgM)
  • Dengue viiruse IgG, IgM (S-Dengue IgG, S-Dengue IgM)
  • Dengue viiruse RNA (S-Dengue RNA)
  • Filaria antikehad (S-Filaria Ab)
  • Francisella tularensis IgG, IgM (S-F tularensis IgG, S-F tularensis IgM)
  • Jaapani entsefaliidi viiruse antikehad (S-JEV Ab)
  • NK-rakkude (CD57) paneel (B-CD3-,CD57+)
  • Puukentsefaliidi viiruse IgG, IgM (S-TBEV IgG, S-TBEV IgM)
  • Rickettsia conorii/typhi IgG, IgM paneel (S-Rickettsia panel)
  • Zika viiruse IgG, IgM paneel (S-Zika panel)
  • Zika viiruse RNA
Seedetrakti haigused
Seenhaigused
  • Aspergillus antigeen (galaktomannaan) (S-Aspergillus Ag)
  • Candida albicans DNA
  • Candida albicans DNA veres (B-Candida DNA)
  • Candida albicans IgA, IgG, IgM (S-Candida IgA, S-Candida IgG, S-Candida IgM)
  • Candida DNA paneel
  • Cryptococcus neoformans antigeen (S-C neoformans Ag)
  • Histoplasma capsulatum antikehad (S-H capsulatum Ab)
  • Nahaseente DNA paneel
  • Nahaseente külv
  • Nahaseente mikroskoopia
Seksuaalsel teel levivad/suguteede haigused
Viirushaigused