Vitamiin B12 (Vit B12)

Analüüsi kirjeldus:

Vitamiin B12 (kobalamiin) on loomsest toidust saadav vesilahustuv vitamiin, mida inimese organism ei sünteesi. Inimese ööpäevane B12 vajadus on 2–5 µg, mis tagatakse täisväärtusliku tasakaalustatud toitumisega. Kuna vitamiini varud maksas on suured, võib defitsiit kliiniliselt avalduda alles aastate pärast. Erandiks on vastsündinud ja eriti enneaegsed lapsed ning imikud, kui emal esineb B12 defitsiit.

Vitamiin B12 on vajalik vereloomeks, eelkõige erütropoeesi ning närvisüsteemi normaalse arengu ja funktsioneerimise tagamiseks, nukleiinhapete (DNA), müeliini jt biomolekulide sünteesiks, aminohapete, rasvhapete ja süsivesikute ainevahetuseks. Lisaks on B12 oluline pantoteenhappe (vitamiin B5) ja C-vitamiini toimimiseks. Koos folaadiga  osaleb B12 homotsüsteiini remetüülimisel metioniiniks. B12 vitamiini puudusel homotsüsteiin veres kuhjub.

Vitamiin B12 seondub veres nii bioaktiivse transkobalamiini (holotranskobalamiinina) kui ka inaktiivse ehk rakkudele kättesaamatu haptokorriiniga (holohaptokorriinina). Suurem osa (70–90%) B12-st seondub just inaktiivse vormina. Kuna analüüs määrab kogu (nii aktiivse kui ka inaktiivse) vitamiin B12 sisalduse, siis võib ka piisava B12 sisalduse juures esineda aktiivse vormi puudus ning B12 funktsioon mitte olla tagatud. Ja vastupidi, suhteliselt madala B12 sisalduse juures võib olla aktiivset vormi piisavalt ja B12 funktsionaalset puudust ei pruugi esineda. Seetõttu on soovitatav B12 sisalduse korral vahemikus 138–300 pmol/L lisaks määrata ka holotranskobalamiini sisaldus.

Vitamiin B12 defitsiit põhjustab megaloblastilist aneemiat, mis väljendub makrotsütaarse aneemia ja luuüdi morfoloogiliste muutustena. B12-defitsiitse aneemia riskirühma kuuluvad inimesed, kelle B12-vitamiini kontsentratsioon on alla 180 pmol/L. Riskirühma kuuluvad ka rasedad, rinnaga toitvad emad, taimetoitlased ja eakad. Vitamiin B12 defitsiitne aneemia esineb sagedamini üle 65-aastastel inimestel.

Sageli kaasneb B12 defitsiidiga folaadi defitsiit, mistõttu on häiritud müeliini süntees. Kliiniliselt avalduvad müeliini sünteesi häired neuriitide ja neuropaatiatena. Samuti võib esineda paralüüs. Kesknärvisüsteemi haaratuse korral võivad esineda kognitiivse funktsiooni häired ja depressioon. Neuroloogilised sümptomid võivad kaasneda megaloblastilise aneemiaga, aga võivad olla ka ainsaks B12 puuduse avalduseks.

Näidustus:

• Aneemiate diferentsiaaldiagnostika (hinnata koos folaadiga)
• Neuropsühhiaatriliste seisundite põhjuste selgitamine (hinnata koos folaadi ja homotsüsteiiniga)
• Vitamiin B12 sisalduse seire taimetoitlastel, pärast maovähendusoperatsiooni, mao- ja soolehaiguste korral
• Vitamiin B12 puuduse raviefekti hindamine

Suukaudsete B12-vitamiini lisandite imendumise hindamiseks võib analüüsi määrata kohe pärast ravi alustamist. Pärast vitamiin B12 süsteravi soovitatakse taset kontrollida umbes 1–2 kuu möödudes, et hinnata ravi efektiivsust ja vältida B12 taseme ülemäärast tõusu. See ajavahemik annab piisavalt aega, et B12 tase organismis stabiliseeruks ja analüüs kajastaks tegelikku olukorda, mitte vahetut süstimise mõju.

Tõlgendus:

Vitamiin B12 madalad väärtused:

• B12 puudumine toidus (väga range taimetoitlus, nälgimine)
• Suurenenud vajadus (rasedus, imetamine, maliigsed protsessid)
• Malabsorptsioon:
  • Atroofiline gastriit
  • pylori infektsioon
  • Gastrektoomia, ileum’i resektsioon
  • Sisemise faktori puudus
  • Sisemise faktori vastased antikehad
  • Muutunud soole mikrofloora
  • Laiussi Diphyllobothrium latum`i parasiteerimine organismis

Vitamiin B12 kõrged väärtused:

• Vitamiin B12 ravi (analüüs on tehtud vahetult pärast ravi lõppu)
• Mõned maksa- ja neeruhaigused
• Akuutne või krooniline müeloidne leukeemia
• Pahaloomulised kasvajad

Suukaudsed kontratseptiivid, antibiootikumid jm ravimid võivad vitamiin B12 sisaldust kunstlikult langetada. Östrogeenid, A- ja C-vitamiin aga tõstavad B12 sisaldust. Täpsemaks vitamiini varu peegeldajaks peetakse h  (aktiivne B12), kuna selle määramine ei ole ravimitest ja hormonaalsetest muutustest nii suurel määral mõjutatud.

Kirjandusallikad:

1. Abbott Laboratories. Alinity i B12 reagent information sheet. 2017-12.
2. Rifai N, Horvath AR, Wittwer CT, editors. Tietz Textbook of Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics. St. Louis: Saunders; 2017.
3. Herbert V, Ehrenpreis ED, Swain R, Harris MS, Carrazana E. Vitamin B12 deficiency. Am J Clin Nutr. 1999;69:564–572.