et
ru
en
Narkootikumid
Sõltuvusaineid (ka uimastid, narkootikumid) tarvitatakse mõnuainetena narkootilise joobe saamiseks, psühhostimulaatoritena suutlikkuse tõstmiseks ja ärkvel püsimiseks, aga ka meditsiinilistel eesmärkidel ravimitena (rahustid, uinutid, epilepsiavastased ravimid, anesteetikumid jt).
Narkootikumide regulaarne tarvitamine võib viia nii füüsilise kui ka vaimse tervise ja sotsiaalsete probleemideni ning üledoos surmani. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel aasta-aastalt narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtude arv Eestis suureneb – 2020. aastal 31, 2021. aastal 39 ning 2022. aastal 79 surmajuhtu.
SYNLABis on võimalik testida 6 levinud narkootilise sõltuvusaine suhtes:
- Sõltuvusainete paneelina (kõik 6 ainet)
- Üksikanalüüsidena
Sõltuvusainete määramine SYNLABis on skriiningtest, mille tulemus iga aine kohta saab olla positiivne või negatiivne. Tulemus on kvalitatiivne ega näita sõltuvusaine taset, tarvitamise kestvust, selle manustamise viisi ega aine kontsentratsiooni suurust uriinis. Rohkem infot paneeli ja üksikanalüüside kohta, proovimaterjali kogumisest, säilitamisest, tulemuste saabumisest ning tõlgendamisest jpm leiad järgnevalt.
Kokaiin on Lõuna-Ameerika kokapõõsa (Erythroxylum coca) lehtedest eraldatav kesknärvisüsteemi ergutava toimega stimulant. Kasutatakse energia tõstmiseks ja eufoorilise heaolutunde saamiseks. Terapeutilisel eesmärgil kasutatakse kokaiin hüdrokloriidi lokaalanesteesias.
Kokaiin stimuleerib ajus dopamiini toimet ja ergutab sümpaatilist närvisüsteemi, mistõttu tekib tahhükardia ja vasokonstriktsioon, laienevad pupillid, kiireneb sooleperistaltika, tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, tekivad värinaid ning higistamine. Kokaiin vähendab söögiisu. Võivad esineda hallutsinatsioonid, paranoilised mõtted ja agressiivsus. Üledoosi korral võivad tekkida krambid, deliirium, südame rütmihäired, äge kardiaalne puudulikkus ja äkksurm. Kokaiin läbib ka platsentaarbarjääri ning imendub rinnapiima.
2022. aastal Eestis narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtudest oli 15% seotud kokaiini tarvitamisega (TAI, 2022).
Sõltuvusainena manustatakse kokaiini nt pulbrina intranasaalselt inhaleerimise teel; kokaiinhüdrokloriidi süste- ja vesilahusena, mis imendub limaskestade kaudu; crack- preparaati suitsetamise teel; kokapastana (nt kokaiini ja heroiini segu). Tavaline tarvitatav annus on 100-200 mg. Letaalse toimega minimaalne annus on 1,2 g, kuid manustatuna limaskestadele võib olla surmav juba 30 mg. Sõltlased võivad taluda kuni 5 g päevas. Narkojoove saabub pärast manustamist kiiresti ja kestab umbes tunni, crack´i suitsetamisel ca 20 min jooksul.
Kokaiin metaboliseeritakse maksas. Peamine metaboliit on bensoüülekogniin. Kokaiini poolestusaeg vereplasmas on 0,5-1,5 h, bensoüülekogniinil 4-7 h. Kokaiini metaboliidid erituvad uriiniga. Immuunmeetodil määratakse peamist kokaiini metaboliiti bensoüülekogniini. Bensoüülekogniin on ühekordsel tarvitamisel määratav uriinis kuni 1-3 päeva pärast viimase doosi manustamist, eelneval pideval tarbimisel 10 kuni 22 päeva, mille põhjuseks on ladestumine kudedes.
Amfetamiinid on keemiliselt sünteetilised sümpaatilist närvisüsteemi ärritavad (sümpatomimeetilised) amiinid (fenetüülamiinid), mida kasutatakse energia ja meeleolu tõstmiseks ning heaolutunde saamiseks. Amfetamiinid stimuleerivad ajus dopamiini ja adrenaliini toimet, olles kesknärvisüsteemi tugevad stimulandid, millel on suhtlemist ja empaatiavõimet suurendav toime (nn empatogeenid).
Amfetamiini/metamfetamiini mõjul tekib eufooria, erutus, suurenenud energia ja võimekuse tunne. Organismis ahenevad perifeersed veresooned, tõuseb vererõhk, tekib tahhükardia, ülekuumenemine (adrenaliini toime), bronhodilatatsioon, rahutus, väheneb söögiisu, unetus. Mürgistuse korral võivad esineda südame rütmihäired, laktatsidoos, rabdomüolüüs, äge maksa- ja neerupuudulikkus, dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon, aju hemorraagia, kooma. Võimalik on teadvuse ähmastumine, paanikahoogude teke, paranoia. Kui amfetamiini võtta korduvalt mitme päeva vältel, võib areneda amfetamiinipsühhoos, mis sarnaneb paranoilise skisofreenia hoole ning on täheldatud ka agressiivset käitumist enda või teiste suhtes. Looteeas ecstasyle eksponeeritud imikutel on leitud kaasasündinud defekte oluliselt sagedamini kui mitte-eksponeeritutel, neist kõige enam südame-veresoonkonna anomaaliaid ja lihas-skeleti anomaaliaid.
Sõltuvusainena kasutatakse amfetamiini (spiid, amff jt) ja selle derivaate - kristalset metamfetamiini (ice), 3,4- metüülenedioksümetamfetamiini (MDMA ehk “ecstasy”), 3,4- metüülenedioksüetüülamfetamiini (MDEA ehk “eve”), 3,4- metüülenedioksüamfetamiini (MDA) jt. MDMA-l ja MDA-l on lisaks närvisüsteemi stimulatoorsele toimele ka tugev suhtlemis- ja empaatiavõimet suurendav empatogeenne toime (nn empatogeenid).
2022. aastal narkootikumide üledoosist põhjustatud surmadest Eestis oli 29% seotud amfetamiini tarvitamisega (TAI andmed 2022).
Amfetamiine tarvitatakse suu kaudu, tõmmatakse ninna, suitsetatakse või süstitakse. Manustamisviisist lähtuvalt algab mõju umbes 20 min pärast ja kestab mitu tundi.
Amfetamiinide poolestusaeg peale ühekordset manustamist on 4-24 h ja see sõltub uriini pH-st. Aluselise uriini korral vähendab eliminatsiooni. Immuunmeetodil määratakse amfetamiini, metamfetamiini, MDMA-d, MDA-d. Uriinis on amfetamiinid määratavad 3 h peale tarvitamist ja sisaldus püsib uriinis määratavas kontsentratsioonis (> 500 ng/mL) kuni 48 h pärast ühekordset manustamist.
Immuunmeetod võib anda valepositiivsust teatud sümpatomimeetiliste ainetega, nt efedriin, pseudoefedriin ning ravimitest kloorpromasiin, prometasiin, malaariavastane ravim klorokviin jt.
Opiaatide hulka kuuluvad unimagunast (Papaver Somniferum) saadava piimmahla oopiumi derivaadid ja sünteetilised ühendid, mis on eufooriat tekitava toimega narkootilised ained. Oopium sisaldab kuni 40 erinevat nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi, millest tähtsamad narkootilised alkaloidid on morfiin, kodeiin ja tebaiin. Opiaadid on tugevatoimelised valuvaigistid, neil on sedatiivne, ortostaatilist hüpotensiooni, eufooriat tekitav toime, mõned ravimpreparaadid omavad köha pärssivat ja kõhulahtisuse vastast toimet. Opiaatide üledoseerimise korral tekib eufooria, tundlikkuse häired, mioos, iiveldus ja oksendamine, hingamise pärssumine ja lämbumine (heroiin), kardiopulmonaarne puudulikkus ja kooma.
Kesknärvisüsteemi opioidiretseptoritega seonduvate sarnase toimega ainete üldnimetusena kasutatakse samuti terminit opioidid. Need võivad olla looduslikud (morfiin), poolsünteetilised (valmistatud loodusliku opioidi molekuli ehitust muutes, nt heroiin), sünteetilised (toimelt sarnased morfiiniga, kuid erinevad molekuli ehituse poolest, nt metadoon, fentanüül, tramadool, oksükodoon jt), organismi enda poolt toodetud morfiinisarnased ühendid, nn endogeensed opioidid (endorfiinid).
Opiaate võidakse süstida (lihasesiseselt, veenisiseselt – heroiin), suitsetada (heroiin, oopium), manustada suukaudselt, keelealuselt või rektaalse suposiidina. Heroiin imendub süstimisel kohe, mõju saabub kiiresti ning see võib viia üleannustamiseni, eriti kui seda kombineeritakse muude ainete, nt alkoholi või bensodiasepiinidega.
Immuunmeetodil määratakse morfiini, heroiini ja kodeiini sisaldust uriinis. Heroiin metaboliseerub organismis morfiiniks. Morfiini poolväärtusaeg plasmas on 1,3-6,7 h, uriinis on määratav 1-3 päeva. Heroiini poolväärtusaeg plasmas on 0,1-0,25 h, uriinis on määratav <1 päeva. Kodeiin on määratav uriinis 2 päeva jooksul.
Opiaatide antidoot on naloksoon.
Bensodiasepiinid on kesknärvisüsteemi pärssivate ainete rühm (depressandid), mis pidurdavad närvirakkude aktiivsust ja mõjuvad ajule seetõttu rahustavalt. Bensodiasepiine kasutatakse ravimitena - anksiolüütikumid, trankvilisaatorid, unerohud, epilepsiavastased ravimid ja tsentraalsed lihasrelaksandid (nt Xanax, Valium või Rivotril).
Bensodiasepiinide kasutamisega võib kaasneda psüühiline ja füüsiline sõltuvus, mille teke on seda tõenäolisem, mida suurem on annus ja mida kestvam on ravi. Aja jooksul organism harjub annusega ja sedatiivse toime saamiseks on vaja suuremaid annuseid. Sõltuvuse riski suurendab samaaegne sõltuvus alkoholist või teistest narkootilistest ainetest. Alkoholi ja bensodiasepiinide kombineeritud kasutamine suurendab surmaga lõppeva üleannustamise ohtu, kuna mõlemad toimivad GABA retseptoritele ja võivad pärssida hingamist. Bensodiasepiinide ja opiaatide samaaegne kasutamine on uimastitega seotud surmajuhtumite peamine riskitegur.
Bensodiasepiinide sagedasemad kõrvaltoimed on väsimus ja unisus, reaktsioonivõime alanemine, ärevus, rahutus, agressiivsus, koordinatsioni ja mäluhäired. Bensodiasepiinide üledoseeringule on iseloomulikud somnolentsus, segasus, ataksia, düsartria ja lihasnõrkus, väga suurte dooside puhul hüpotensioon, hingamise pärssimine ja kooma.
Eestis on umbes 4000 ravimite kuritarvitajat, kes igapäevaselt kasutavad suurtes annustes bensodiasepiine.
Eestis kirjutatakse bensodiasepiine välja peamiselt unehäirete ja ärevushäirete raviks, kus neil on lühiajalisel kasutamisel soodne toime, pikaaegsel kasutamisel võivad avalduda ning süveneda depressioon ja ärrituvus, esineda suitsiidiriski, meeleolu vaheldumist, uneprobleeme jmt.
Erinevatel bensodiasepiinidel on erinev metaboliseerumise kiirus ja poolväärtusaeg, mistõttu nad erinevad üksteisest toime saabumise kiiruse, toime kestuse ja tugevuse poolest. Lühitoimeliste ravimite poolväärtusaeg on alla 24 h, nt alprasolaam, lorasepaam, bromasepaam, midasolaam, zopikloon; keskmise toimeajaga ühendite, nagu nitrasepaam, poolestusajad on pikemad kui 24 h ja pika toimeajaga ühendite, nagu diasepaam, poolestusajad on pikemad kui 48 h. Ajaline püsivus uriinis on erinevatel bensodiasepiinidel erinev, nt diasepaamil 1-7 päeva.
</strong>
Barbituraadid on sünteetilised barbituurhappe derivaadid, mille toime närvisüsteemile on pärssiv ehk nad on kesknärvisüsteemi depressandid. Meditsiinis on need kasutusel krambivastaste ravimitena, kuid rahustitena ja uinutitena barbituraate enam ei kasutata, kuna omavad palju kahjulikke kõrvaltoimeid ja on sõltuvust tekitavad juba mõnenädalase tarvitamise järel. Enimkasutatud barbituraat on fenobarbitaal, mida meditsiinis kasutatakse epilepsiavastase ravimina, millel on krambivastane, uinutav ja rahustav toime. Fenobarbitaali kasutatakse vastsündinu võõrutussümptomite ärahoidmiseks ema sõltuvusainete kasutamise korral. Veterinaarmeditsiinis kasutatakse barbituraate anesteetikumina ja eutanaasia eesmärgil.
Barbituraatide tarbimisel võivad tekkida nahakahjustused, nahk võib muutuda tundlikuks päikesevalguse suhtes. Üledoosi korral tekivad koordinatsiooni- ja mäluhäireid, ärrituvus, hingamise pärssumine. Mürgistuse tunnuseks on hüpotermia, hüpotensioon, südameseiskumine, oksendamine, deliirium, krambid, kooma.
Suukaudselt ja perivaskulaarselt.
Erineva toimeajaga barbituraadid on uriinis määratavad erineva ajaperioodi vältel pärast manustamist. Immuunmeetodil määratakse lühi- ja keskmise toimeajaga barbituraate ning pikatoimelist fenobarbitaali. Lühi- ja keskmise toimeajaga barbituraadid on määratavad uriinis ca 1-4 päeva, pikatoimelised mitmed nädalad peale kroonilist tarbimist.
Kannabinoidid on kanepitaimes, harilikus kanepis (Cannabis sativa L.) sisalduvad narkootilised ained, mille peamiseks toimeaineks on delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk THC. THC mõjub kesknärvisüsteemile nii stimuleerivalt kui ka pärssivalt, kanepitooteid tarvitades muutub inimese maalimataju ja käitumine (nn mitme uimasti toimega ained). Tekitab sõltuvust, annuste suurendamisel ilmnevad vaimse kui ka füüsilise tervise probleemid. THC tarvitamise järgselt tekib lõõgastus, eufooria, heaolutunne, aeglustub seedekulgla talitlus, suureneb söögiisu, aga võib tekkida tahhükardia, hüpotermia, hallutsinatsioonid, halveneda mälu, koordinatsiooni- ja reaktsioonivõime jm.
Kanep on maailmas ja ka Eestis kõige sagedamini tarvitatav narkootiline aine.
THC tarvitatakse erinevates vormides: suitsetatuna ürtidena (marihuaana), vaik (hašiš), kanepiõlina. Kanepit on võimalik küll üleannustada ja saada mürgistust, kuid tõenäosus surra üksnes kanepimürgistuse tõttu on väga väike. Kombineerimine muude uimastitega võib aga viia üleannustamise ja surmani.
Marihuaana sissehingamisel saabub toime minutitega, plasma maksimaalne kontsentratsioon tekib ca 15 minutiga ning toime võib kesta 2–4 h. Organismis toimub intensiivne THC metabolism, uriinis määratakse THC metaboliite, millest vähem kui 1% eritub muutumatuna uriiniga. Kuna THC on rasvlahustuv, eritub see pika aja jooksul. Ühekordse tarvitamise järgselt on THC metaboliidid uriinis määratavad viie päeva jooksul, pikaajalise ja pideva tarvitamise järgselt ca 46 päeva.
Analüüsimeetod: Ensüüm-immuunmeetod
Referentsväärtused: Negatiivne
Tõlgendus:
- Positiivne tulemus tähendab, et testitava aine sisaldus on kõrgem analüüsi avastamispiirist. Tulemus on kvalitatiivne ja ei näita sõltuvusaine taset, tarvitamise kestvust, selle manustamise viisi ega aine kontsentratsiooni suurust uriinis. Esmast positiivset skriiningtulemust on võimalik soovi korral kinnitada samast proovimaterjalist spetsiifilisema gaasikromatograafia massispektromeetria (GC-MS) metoodikaga.
- Negatiivne tulemus tähendab, et testitava aine sisaldus jääb alla avastamispiiri.
- Teatud ravimite tarvitamine võib analüüsil anda ristreaktsiooni (valepositiivse tulemuse).
- Juhul, kui proovimaterjali on võltsitud, lahjendatud või kui sellele on lisatud desinfitseerivad või pleegitavaid aineid jm, võib analüüsitulemus võib olla mõjutatud.
- Uriini võimaliku võltsimise tuvastamiseks teostab labor proovimaterjalist kreatiniini ja pH määramise, mille tulemusi vastustega ei väljastata.
- Normaalse ainevahetuse korral on kreatiniini tase uriinis on teatud eeldatavas vahemikus. Uriini lahjendamisel veega väheneb kreatiniini tase märkimisväärselt, olles seega indikaatoriks proovimaterjali võimalikule rikkumisele.
- Väga kõrge (>11) või väga madal (<3) pH võib mõjutada proovimaterjalis sisalduva võimaliku sõltuvusaine/ravimi määramist.
- Skriiningtesti tulemusi ei saa kasutada juriidilistel eesmärkidel narkootilise aine kuritarvitamise tuvastamiseks.
- Tulemusele ei väljastata sertifikaati.
| Sõltuvusaine | Avastamispiir uriinis (ng/mL) |
Ajaline püsivus uriinis peale manustamist |
|---|---|---|
| Amfetamiin/metamfetamiin | 500 | 2 päeva |
| Barbituraadid | 200 | Lühi- ja keskmise toimeajaga: 1-4 päeva
Pikatoimelised (fenobarbitaal): mõned nädalad |
| Bensodiasepiinid | 200 | Eri preparaatidel erinev
Nt diasepaam: 1-7 päeva |
| Kannabinoidid | 50 | 1-5 päeva ja kauem |
| Kokaiin | 300 | Kokaiin: 1 päev
Metaboliit bensoüülekogniin: ühekordsel tarvitamisel 1-3 päeva, pideval tarvitamisel 10-22 päeva |
| Opiaadid | 300 | Morfiin: 1-3 päeva Heroiin: 1 päev Kodeiin: 2 päeva |
Sõltuvusainete testimine on näidustatud järgmistel juhtudel:
- Kahtlus sõltuvusaine tarvitamisele
- Sõltuvusainest tingitud mürgistus
Kehtiv seadus ei sea piirangud arstile patsiendi jaoks narkotesti tellimiseks ega eelda eraldi nõusoleku küsimist patsiendilt, kui seda tehakse tervishoiuteenuse osutamise käigus ning testi tegemine on arsti poolt osutatava tervishoiuteenuse jaoks vajalik.
Uuritav materjal: Uriin; proovimaterjali adekvaatsuse eest vastutab uuringu tellija.
Materjali säilitamine: 2-8 °C 5 päeva; kauem sügavkülmutatult (-25°C).
Vastuse saamise (TAT) aeg: 4 tööpäeva (skriiningtest), 11 tööpäeva (kinnitav uuring)
Hind: 66141 x 6 (Sõltuvusainete paneel uriinis) või 66141 (iga sõltuvusaine eraldi), 66140 x 2 (üks kinnitav uuring)
- Elektroonne tellimine
Elektroonset saatekirja saab vormistada arsti programmist, millel on eelnevalt SYNLABiga liidestus loodud läbi Medipost andmevahetusplatvormi. Hetkel on aktiivsed liidesed programmidega Perearst2, Perearst3, LIISA, eKliinik, Watson/Winston, Ester/Heda, MIS.
Analüüs on leitav SYNLABi nimekirjast uuringugrupist „Toksikoloogilised ja metallide uuringud“ nimega „Sõltuvusainete paneel“:
- Valige topeltklikiga analüüs
- Sisestage õigesse lahtrisse ribakoodi number ning kuupäev ja kellaaeg
- Vajutage sõltuvalt programmist „Salvesta“ ja „Saada“ või „Esita“
Programmi sisestatud ribakood tuleb kleepida proovivõtutarvikule vertikaalselt. Kui Teie asutus ei kasuta ribakoode, palume sisestada arsti programmi kuupäeva ja kellaaja ning printida otse programmist välja saatekiri. Proovivõtutarvik markeerida sellisel juhul patsiendi nimega nii nagu saatekirjal.
- Pabersaatekirjaga tellimine
Programmi või elektroonse tellimise võimaluse puudumisel saab vormistada pabersaatekirja (arvutis täidetav versioon või trükitav versioon). Saatekirjal on vaja täita patsiendi ja tellija andmed, lisaks ka proovivõtu kuupäev ja kellaaeg. Analüüside nimekirjas märkida „Sõltuvusainete paneel“.
- Kinnitava uuringu tellimine
Esmast positiivset skriiningtulemust on võimalik soovi korral kinnitada samast proovimaterjalist spetsiifilisema gaasikromatograafia massispektromeetria (GC-MS) metoodikaga. Positiivse tulemuse saanud isikule tehke arsti programmist uus tellimus soovitud kinnitavale uuringule ning edastage see lisatellimusena laborile läbi kodulehel asuva lisatellimuste vormi. Kinnitavad uuringud on samuti leitavad uuringugrupist „Toksikoloogilised ja metallide uuringud“. Programmi või elektroonse tellimise võimaluse puudumisel saab vormistada pabersaatekirja (arvutis täidetav versioon või trükitav versioon). Proovimaterjali kinnitavaks uuringuks säilitatakse laboris 1 kuu.
Alkohol
Alkohol on Euroopas tubaka suitsetamise, kõrgenenud vererõhu, düslipideemia ja ülekaalu kõrval üks peamiseid terviseprobleemide ning enneaegse surma riskifaktoreid. Alkoholi liigtarvitamine on peamine kroonilise maksakahjustuse tekkepõhjus ja otseselt seotud rohkem kui 60 erineva maksa-, südame-veresoonkonna- ja neuroloogilise haiguse, psüühika- ja käitumishäirega jpm.
Aastal 2021 suurenes Eestis alkohoolsete jookide müük kõikide joogigruppide osas ja ka tarbimine on kasvutendentsiga. 2021. aastal tarbiti alkoholi ühe täiskasvanud elaniku kohta 11,1 liitrit absoluutalkoholi (2020. aastal 10,8 liitrit). Ülemäärane ja kontrollimatu alkoholi tarvitamine toob kaasa probleeme ja avaldab mõju nii tarbijale endale kui ka ühiskonnale.
Allikas: alkoinfo.ee
Alkoholi liigtarvitamise kohta annavad kaudset infot mitmed mittespetsiifilised vereanalüüsid:
- Hemogramm ja selle koosseisus määratav erütrotsüütide keskmine suurus (MCV)
- Gammaglutamüüli transferaas (GGT)
- Alaniini aminotransferaas (ALAT) ja aspartaadi aminotransferaas (ASAT)
Spetsiifilisemad alkoholi liigtarvitamise biomarkerid on:
- Süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT (IFCC))
- Fosfatidüületanool (PEth)
Süsivesikdefitsiitne transferriin ehk CDT on siaalhappevaegne maksarakkudes toodetava rauda transportiva valgu transferriini isovorm, mille hulk etanooli mõjul veres suureneb. Eeldus CDT osakaalu suurenemiseks üle referentsvahemiku ülempiiri on igapäevane, vähemalt 50 g (50-80 g) absoluutalkoholi tarbimine 7-10 päeva jooksul. Naised on alkoholi mõju suhtes tundlikumad kui mehed.
CDT lagundamise kiirusest tulenevalt (poolväärtusaeg on 10-14 päeva) normaliseerub selle tase alkoholi liigtarvitamise lõpetamisel 2–3 nädala jooksul. Isegi väikestes kogustes alkoholi uuesti tarbimise korral tõuseb CDT tase taas paari päeva jooksul.
CDT (IFCC) analüüs on väga tundlik (98%) ja spetsiifiline (81%) alkoholi liigtarvitamise suhtes. Samas võivad ka mõned rasked haigused ja tervislikud seisundid mõjutada CDT osakaalu. See võib olla suurenenud kolestaasiga kulgevate maksahaiguste korral nt PBC, PSC, maksa ja kõhunäärme kasvaja, sapikivide, samuti ka transferriini glükosüleerimise geneetilise defekti korral.
Raseduse korral võib CDT analüüsi määrata esimese trimestri jooksul, teise ja kolmanda trimestri ajal võib CDT tulemus olla hormoonidest mõjutatud ja anda valekõrge tulemuse.
Näidustus:
- Kahtlus hiljutisele regulaarsele suures koguses alkoholitarvitamisele või alkoholi kuritarvitamise retsidiivile.
- Patsientidele, kellel esinevad häired võivad olla seotud alkoholi liigtarvitamisega.
- Abstinentsi jälgimine ambulatoorse alkoholi võõrutusravi korral.
Kehtiv seadus ei sea piirangud arstile patsiendi jaoks alkoholi liigtarvitamise testi tellimiseks ega eelda eraldi nõusoleku küsimist patsiendilt, kui seda tehakse tervishoiuteenuse osutamise käigus ning testi tegemine on arsti poolt osutatava tervishoiuteenuse jaoks vajalik.
Uuritav materjal: Seerum
Analüüsimeetod: Kapillaarelektroforees
HK kood: 66126
Fosfatidüületanool on rühm glütserofosfolipiide (domineerivateks homoloogideks POPEth ja PLPEth), mis tekivad etanooli seostumisel fosfolipaas D-ga ensüümi fosfatidüülkoliini toimel.
PEthi moodustumine sõltub otseselt organismis sisalduvast etanoolist. Tegemist on spetsiifilise ja tundliku etanooli metaboliidiga, mille tase veres on määrtav juba peale ühekordset alkoholi tarbimist.
PEthi on võimalik verest määrata 2-4 nädala jooksul peale suuremahulist ja pikaaegset alkoholitarvitamist. Analüüs aitab hinnata ka tarvitatavaid alkoholi koguseid – mida rohkem alkoholi tarvitatakse, seda suuremad on PEth-i kontsentratsioonid. PEthi poolväärtusaeg on 3-5 päeva, mille jooksul PEthi sisaldus hakkab organismis vähenema, kuid pideva tarvitamise korral jääb PEth-i tase kõrgeks.
Erinevalt CDT analüüsist ei mõjuta PEth-i maksahaigused, mistõttu sobib see maksapatoloogiaga alkoholi tarvitajate jälgimiseks.
Näidustus:
- Kahtlus alkoholi liigtarvitamise hindamiseks koos isiku tarbimisharjumustega ning sõltuvushäire täpsem diagnoosimine.
- Maksapatoloogiaga patsientide jälgimine alkoholi tarbimise suhtes.
- Abstinentsi jälgimine ambulatoorse alkoholi võõrutusravi korral.
Kehtiv seadus ei sea piirangud arstile patsiendi jaoks alkoholi liigtarvitamise testi tellimiseks ega eelda eraldi nõusoleku küsimist patsiendilt, kui seda tehakse tervishoiuteenuse osutamise käigus ning testi tegemine on arsti poolt osutatava tervishoiuteenuse jaoks vajalik.
Uuritav materjal: EDTA-veri
Analüüsimeetod: Tandem vedelikkromatograafia-massispektromeetria (LC-MS/MS)
HK kood: 66140
