Laktoosi taluvuse proov (LTT)

  • Glükoos paastuplasmas enne laktoosi manustamist, fP-Gluc 0 min (pre Lactose PO)
  • Glükoos plasmas 20 minutit pärast laktoosi manustamist P-Gluc 20 min (post 50g* Lactose PO)
  • Glükoos plasmas 40 minutit pärast laktoosi manustamist, P-Gluc 40 min (post 50g* Lactose PO)

Laktoosi taluvuse proovi eesmärgiks on peensoole limaskesta ensüümi laktaasi puudulikkuse diagnoosimine. Proov võimaldab hinnata, kas laktaasi aktiivsus peensooles on piisav, et lõhustada laktoosi ehk piimasuhkrut glükoosiks ja galaktoosiks, mis imenduvad läbi sooleseina vereringesse. Hüpolaktaasia korral ei lagundata laktoosi peensooles täielikult, mistõttu laktoos satub jämesoolde ja laguneb sealse mikrofloora toimel. Tekivad erineva raskusastmega gastrointestinaalsed nähud (gaasid, kõhupuhitus, -valud, -lahtisus jm).

Laktaasi aktiivsust või puudulikkust väljendavad glükoositaseme väärtused paastuplasmas ja järgnevates proovides (20, 40 minutit) pärast kindla laktoosiannuse manustamist.

Laktaasi puudulikkus võib olla primaarne ehk geneetiliselt päritav või sekundaarne, ehk tingitud gastrointestinaalsetest haigustest.

Proovi ei tehta kliiniliselt selge laktoositalumatuse korral.

Näidustus: Kahtlus laktoositalumatusele

Proovi läbiviimine:

  • Esimene vereproov võetakse tühja kõhu glükoosi väärtuse määramiseks, patsient peab eelnevalt olema vähemalt 12 tundi söömata.
  • Seejärel joob patsient 5 minuti jooksul laktoosilahuse (50 g laktoosi / 300 mL).
    *Lastele kehakaaluga < 50 kg arvestatakse 1 g (6 mL lahust) kuni 2 g (12 mL lahust) kehakaalu 1 kg kohta, aga mitte üle 50 g
  • Teine ja kolmas vereproov võetakse vastavalt 20 ja 40 min peale laktoosilahuse joomist.

Analüüsimeetod: Fotomeetria

Referentsväärtused vt tabelist

Tõlgendus:

Oluline on hinnata tulemusi koos kliinilise pildiga ja diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada erinevate gastroenteroloogiliste haigustega: põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi, ultseratiivne koliit, tsöliaakia jt), infektsioosne enteriit, Giardia lamblia infektsioon, tsüstiline fibroos, kartsinoidne sündroom jt.

Diabeetikutel on proovi interpretatsioon süsivesikute metabolismi häire tõttu mitteusaldusväärne.