et
en
ru
Analüüsi kirjeldus:
Neerukivi koostise analüüs võimaldab mõista, miks kivi ehk konkrement tekkis ja kuidas vältida uute kivide moodustumist. Kivid tekivad sooladest, mis kristalliseeruvad neeruvaagnas või harvem põies. Need võivad olla väga väikesed ja esineda kivipuruna, kuid täita ka kogu neeruvaagna. Meestel esineb uriinikive sagedamini kui naistel. Levinumad riskifaktorid on vähene veejoomine, suur vedelikukadu, liigne loomse valgu ja soola tarbimine, oksalaadirikas dieet, ülekaal, metaboolne sündroom, diabeet ja primaarne hüperparatüreoos, mis kõik muudavad uriini koostist ja soodustavad kristallide teket. Teket soodustavad ka kroonilised kuseteede infektsioonid ning muud seisundid, mis põhjustavad uriini äravoolu takistusi ja seeläbi uriini kontsentreerumist.
Neerukive jaotatakse tekkemehhanismi järgi metaboolseteks kivideks (nt kaltsiumoksalaat, kaltsiumfosfaat, kusihape), infektsioonkivideks (magneesium-ammooniumfosfaat), mis tekivad uriini leelistumise tõttu bakteriaalse ureaasi toimel (nt Proteus, Klebsiella) ja harvaesinevateks geneetilisel põhjusel tekkivateks kivideks nt tsüstinuuria (tsüstiin), ksantiinoksüdaasi defitsiidi (ksantiin) ja primaarse hüperoksaluuria (kaltsiumoksalaat) esinemisel.
Neerukivi koostist iseloomustatakse keemilise koostise järgi, lisades ka kristallvormi ehk mineraali nimetuse. Nimetused Whewellite, Weddellite, Brushite, Apatite jt pärinevad rahvusvahelisest neerukivide koostise klassifikatsioonist (International Mineralogical Association).
Keemilise koostise ja kristallvormi ehk mineraali alusel võivad neerukivid olla ühekomponentsed ja segakivid.
Ühekomponentsed:
Oksalaadid ~50–70%:
Kaltsiumoksalaat-monohüdraat ehk Whewellite
Kaltsiumoksalaat-dihüdraat ehk Weddellite
Fosfaadid ~12–20%:
Kaltsiumfosfaat ehk Apatite
Kaltsiumvesinikfosfaat-dihüdraat ehk Brushite
Magneesium‑ammooniumfosfaat 6-hüdraat ehk Struvite
Uraadid ~10–15%:
Kusihape ehk Uricite
Harva esinevad:
Tsüstiin
Ksantiin
Kaltsiumkarbonaat
Segakivid, sagedamini esinevad:
Whewellite + Apatite
Whewellite + Weddellite + Apatite
Detalisemat infot neerukivi koostise kohta vaata siit: Calculus analysis
Näidustus: Neerukivitõbi, neerukivitõve ennetamine
Tõlgendus:
| Kivi iseloom | Tekkepõhjus / seos haigustega | Mõned ennetusmeetmed |
|---|---|---|
| Kaltsiumoksalaat-monohüdraat ehk Whewellite
Kaltsiumoksalaat-dihüdraat ehk Weddellite |
Hüperoksaluuria: oksalaadirikka toidu liigtarbimine, seedetrakti haigused (nt Crohni tõbi), mis suurendavad oksalaadi imendumist.
Neeruhaigused, hüperkaltsuuria, primaarne hüperparatüreoidism, magneesiumipuudus, diabeet, osteoporoos. Võivad tekkida nii happelises kui aluselises uriinis. Harvaesinev geneetiline häire – primaarne hüperoksaluuria, suur risk varajaseks nefrokaltsinoosiks ja neerupuudulikkuse tekkeks. Kivid tekivad sageli juba lapseeas, on korduvad ja progresseeruvad kiiresti. |
Suurendada vedeliku tarbimist.
Soovitatav on oksalaadivaene menüü, vältida järgmisi toite: spinat, rabarber, spargel, peet, pähklid, mandlid, lehtkapsas, viigimarjad, kiivi, apelsinid, viinamarjad, datlid, kiivi, šokolaad, kakao, kohv, Coca-Cola, C-vitamiin, jogurt jt. Oksalaate sisaldavaid toite võib süüa koos kaltsiumi sisaldavate toiduainetega, sest seedetraktis tekib kaltsiumoksalaat vilja väljaheitega ega jõua neerudesse. Soodne kasutada tiasiide (diureetikumid), mis vähendavad kaltsiumi eritumist uriiniga, ja tsitraate (sidrunhape), mis seovad kaltsiumi. |
| Kaltsiumfosfaat ehk Apatiit | Kaltsiumi ainevahetuse häire, mida reguleerivad parathormoon, kaltsitoniin ja 1,25-dihüdroksü D-vitamiin, primaarne hüperparatüreoidism.
Kaltsiumfosfaadi kristallid moodustuvad kergemini leeliselises uriinis. Kui uriini pH tõuseb, suureneb fosfaadi ioniseerumine ja kaltsiumfosfaadi üleküllastus, mis soodustab kristallide teket. |
Suurendada vedeliku tarbimist.
Vähendada uriini pH-taset, sest kaltsiumfosfaat kristalliseerub kergesti, kui uriini pH-tase on üle 6,5. Piirata soola tarbimist. Kaltsiumi ja fosfaadi tasakaal toidus. Kuseteede infektsioonide vältimine ja ravi. |
| Kaltsiumvesinikfosfaat-dihüdraat ehk Brushite | Kuseteede infektsioonid tõttu ureaasi tootvate bakterite korral (Proteus mirabilis, Klebsiella pneumoniae, Enterococcus, Pseudomonas aeruginosa).
Tõuseb pH-tase ja soodustab kivide teket. |
Kuseteede infektsioonide kiire ja täielik ravi.
Suurendada vedeliku tarbimist. Vähendada uriini pH-taset. Vajadusel profülaktiline antibakteriaalne ravi. |
| Magneesium-ammooniumfosfaat 6-hüdraat ehk Struviit | Kaltsiumi ainevahetuse häire, mida reguleerivad parathormoon, kaltsitoniin ja 1,25-dihüdroksü D-vitamiin (D₃), primaarne hüperparatüreoidism.
Kaltsiumvesinikfosfaat-dihüdraadi kristallid moodustuvad kergemini leeliselises uriinis. |
Suurendada vedeliku tarbimist.
Alandada uriini pH-taset. Vältida fosfaadirikkaid töödeldud toite. Infektsioonide vältimine. Soola tarbimise vähendamine. |
| Kusihape ehk Uricite | Uraadikivid tekivad happelises uriinis.
Puriinirikas toit, podagra. Vähene vedeliku tarbimine. Ülekaal, metaboolne sündroom. |
Uriini alkalisatsioon.
Kivid tekivad happelises uriinis ning uriini leelistamine (tsitraadiga) võib kive lahustada ja hoida ära uute kivide tekke. Suurendada vedeliku tarbimist. Puriinirikaste toitude vältimine: liha ja rupskid (maks, pasteet, neerud, süda jt), kaunviljad, alkohol (sh õlu), kala (nt forell, lõhe, anšoovised, sardiinid) jt. |
| Tsüstiin | Geneetiline autosoom-retsessiivne häire, aminohapete tsüstiini liigne eritumine uriini ehk tsüstiinuuria.
Laste neerukivid. Varajane diagnoos aitab vältida neerukahjustust. |
Suurendada vedeliku tarbimist, hoida uriini pH-taset üle 6,5.
Vähendada metioniinirikkaid toite (erinevad lihad, munavalge, tsüstiin, kastanid, piimatooted, pähklid jt). Kasutada tsüstiini lahustavaid ravimeid. |
| Ksantiin | Geneetiline häire, ensüümi ksantiini dehüdrogenaasi defitsiit.
Ensüüm vastutab hüpoksantiini ja ksantiini muundamise eest kusihappeks. Puriinid → hüpoksantiin → ksantiin → kusihape. Ensüümi puudulikkuse korral kuhjub ksantiin ja võivad tekkida neerukivid. |
Ksantiin on halvasti lahustuv igas pH-vahemikus. Klassikalise ksantiinuuria jaoks ei ole spetsiifilist ravi, kuid soovitatakse üldisi meetmeid.
Puriinirikaste toitude vältimine: liha ja rupskid (maks, pasteet, neerud, süda jt), kaunviljad, alkohol (sh õlu), kala (nt forell, lõhe, anšoovised, sardiinid) jt. |
Ligikaudu 50% neerukividega patsientidest võib kümne aasta jooksul tekkida retsidiiv. Kõrge riskiga gruppi kuuluvad inimesed, kellel on kivide tekkeks perekondlik eelsoodumus, esinenud rohkem kui üks neerukivi, esinenud struviit- ja/või tsüstiinkivid, neerukivitõbi avaldunud noores eas, esinevad retsidiveeruvad kuseteede infektsioonid, primaarne hüperparatüreoidism ja kelle toitumisharjumused on seotud suurema kivide tekkeriskiga.
Kirjandusallikad:
- Stamatelou K, Goldfarb DS. Epidemiology of kidney stones. Healthcare (Basel). 2023;11(3):424. doi:10.3390/healthcare11030424.
- Kidney stones in adults: Evaluation of the patient with established stone disease.
In: UpToDate [Internet]. Waltham (MA): Wolters Kluwer; [vaadatud 11.02.2026]. Saadaval: https://www.uptodate.com/contents/kidney-stones-in-adults-evaluation-of-the-patient-with-established-stone-disease - Kahu J. Neerukivitõbe esineb üha sagedamini. 04.11.2025. [Internet]. [vaadatud 11.02.2026]. Saadaval: https://dea.digar.ee/?a=d&d=meditsiiniuudised20251104&l=en
- Confido; Kukk L. Mis on neerukivid ja kuidas need tekivad?
04.2022. [Internet]. [vaadatud 11.02.2026]. Saadaval: https://www.confido.ee/mis-on-neerukivid-ja-kuidas-need-tekivad/