Laktaadi dehüdrogenaas on rakusisene ensüüm, mida leidub kõigi keharakkude tsütoplasmas, kõige rohkem südame- ja skeletilihastes, erütrotsüütides, maksa- ja neerukoes, vähem kopsudes, silelihastes ja ajus. Rakusiseselt on ensüümi aktiivsus u 500x suurem kui seerumis.
LDH on koekahjustuse mittespetsiifiline näitaja – aktiivsus veres suureneb kõikide seisundite puhul, millega kaasneb rakumembraani läbilaskvuse suurenemine.
Näidustus:
- Toetav uuring südame-, maksa-, erütropoeesi-, neerude-, skeletilihaste-, aju- ja kopsuhaiguste või -kahjustuste diagnoosimisel
Analüüsimeetod: Fotomeetria
Referentsväärtused:
< 1 k 135 – 630 U/L
1 – 12 k 135 – 375 U/L
1 – 4 a 135 – 305 U/L
5 – 11 a 120 – 245 U/L
> 12 a 120 – 246 U/L
Tõlgendus:
LDH kõrged väärtused:
- Hematoloogilised haigused: megaloblastilised ja hemolüütilised aneemiad, ägedad leukeemiad, lümfoomid, kroonilised müeloproliferatiivsed haigused
- Südamelihase infarkt: alates infarkti algusest LDH aktiivsus suureneb 10 – 12 tunni jooksul, maksimum on 48 – 72 tunnil, mõõdukalt suurenenud aktiivsus püsib 10. – 14. päevani
- Maksahaigused (hepatiidid, maksatsirroos), kopsukahjustused (kopsuemboolia, sarkoidoos), maliigsed tuumorid, lihas- ja neeruhaigused
- LDH aktiivsuse füsioloogiline suurenemine: raseduse viimane trimester
NB! Proovivõtmisel tekkinud hemolüüs ja tugev füüsiline koormus proovivõtu eelselt põhjustavad vale-positiivseid tulemusi. Samuti on oluline arvestada, et samal isikul võib esineda samaaegselt mitu LDH tõusu põhjust.