Insuliin (Ins)

Analüüsi kirjeldus:

Insuliin on polüpeptiidhormoon, mida sünteesitakse pankrease Langerhansi saarekeste beetarakkudes. Insuliin reguleerib veres glükoosi taset, stimuleerides glükoosi transporti rakkudesse ja selle säilitamist glükogeenina. Insuliin mõjutab ka lipiidide ja kolesterooli sünteesi ning stimuleerib glükolüüsi. Insuliini toimel glükoosi sisaldus veres langeb. Peamiseks insuliini sekretsiooni reguleerivaks faktoriks ongi vere glükoosisisaldus. Sisalduse suurenedes eritub insuliin verre juba 3–5 minuti jooksul. Verre eritub proinsuliin molekulina, mis jaguneb võrdsetes kogustes C-peptiidiks ja insuliiniks. Glükoosi sisalduse vähenedes alla 1,6 mmol/L insuliini eritus lakkab. Insuliini vaegus põhjustab diabeeti. Insuliini määramine  ei ole diabeedi diagnoosimiseks hädavajalik; seda kasutatakse pankrease beetarakkude funktsionaalse seisundi täpsemaks uurimiseks diabeedi erinevate vormide diferentseerimisel. Ka insulinoomi diagnoosimisel on abi insuliini korduvast analüüsist, eriti koos C-peptiidi analüüsiga.

Insuliini analüüsi ei ole mõtet teha insuliiniravi saavatele patsientidele.

Näidustus:

• Diabeedist ohustatud ülekaalulised patsiendid
• Insuliiniresistentsuse diagnostika
• Pankrease beetarakkude funktsionaalse seisundi uurimine
• Hüperinsulineemia
• Diabeediravi korrigeerimine

Tõlgendus:

Insuliini kõrged väärtused võivad esineda:

• rasvumise ja insuliiniresistentsuse,
• Cushingi sündroomi,
• akromegaalia,
• insuliinoomi,
• hüpertüreoidismi,
• suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise korral.

Madalad insuliini väärtused on iseloomulikud:

• väljendunud suhkurtõvele (eriti 1. tüüpi diabeedi korral; varajases faasis võib leid olla normilähedane);
• olukordadele, kus katehhoolamiinide toime pärsib insuliini sekretsiooni.

Ühekordne insuliini analüüs ei ole piisavalt informatiivne diabeedi diagnoosimiseks ega ka diabeedi tüübi määramiseks, kuna insuliini ja glükoosi vastus on ajas muutuv ja indiviiditi erinev.

Kõige informatiivsem on määrata insuliini glükoositaluvuse testi (GTT) käigus nii, et paralleelselt veresuhkruga määratakse insuliini ja C-peptiidi kontsentratsioon seerumis. Tuleb võtta kolm analüüsi:

1. tühja kõhuga,
2. 1 tund pärast GTT algust,
3. 2 tundi pärast GTT algust.
4. tüüpi diabeedi puhul jääb insuliini sisaldus puuduliku sünteesi tõttu madalaks.
5. tüüpi diabeedi algstaadiumis võivad insuliini väärtused olla veel normi piires, kuigi sekretsiooni maksimum võib hilineda ja saabuda alles 90–120 minutit pärast GTT algust.

Insulinoomi puhul on insuliini sisaldus veres suur ka 36-tunnise paastumise järel. Glükoosi sisaldus langeb alla 2,5 mmol/L, insuliin aga jääb üle 3 mU/L.

Tulemusi võivad mõjutada insuliinivastased antikehad – eriti patsientidel, kes on saanud loomset (veise- või seainsuliini) päritolu insuliini.

Kirjandusallikad:

1. Abbott Laboratories. Alinity i Insulin reagent information sheet. 2024-03.
2. Välimäki M, Sane T, Dunkel L, toim. Endokrinoloogia. Tallinn: Medicina; 2003.
3. Melmed S, Polonsky KS, Larsen PR, Kronenberg HM, editors. Williams textbook of endocrinology. 14th ed. Philadelphia (PA): Elsevier; 2022.
4. Ettinger R, Pruunsild K, toim. Endokrinoloogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus; 2020.