et
ru
en
Peitvereks nimetatakse väikeses koguses roojas esinevat ja visuaalselt mitte avastatavat verd.
Füsioloogiliselt võib ööpäevas roojaga erituda ligikaudu 0,5-1,0 ml verd. Hemoglobiini sisaldus roojas varieerub sõltuvalt soost ja vanusest, olles kõrgem meestel ja vanemas eas.
Näidustus:
- Seedetrakti verejooksude avastamine
- Sõeluuring jäme- ja pärasoole vähi varajases diagnostikas
Analüüsimeetod: Immuunturbidimeetria
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
Tervel inimesel võib esineda verd roojas väheses koguses (<15 µg Hb/g roojas).
Seedetrakti verejooksu põhjusteks võivad olla seedetrakti kasvajad, põletikud, polüübid, divertiiklid, haavandiline koliit või ka kolorektaalne hemangioom.
Veritsus sooletraktis võib esineda ka raskel füüsilisel koormusel, ravimitest (antikoagulandid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid) või pärasooleprotseduuride järgselt.
Veritsust ei pruugi esineda sooles pidevalt vaid aeg-ajalt, seepärast esmase negatiivse tulemuse puhul on soovitav analüüsi korrata veel kahel korral, võttes proovi iga kord erinevast roojast.
Analüüsi tulemust ei mõjuta toiduvalik, raualisandite ega tavaannustes C-vitamiini tarvitamine.
Valepositiivset tulemust võib anda väljaheite kontamineerumine menstruaal- või hemorroididest pärineva verega.
