et
en
ru
Analüüsi kirjeldus:
Müosiitide IgG paneel on kvalitatiivne meetod, millega määratakse patsiendi veres IgG-klassi autoantikehi müosiidiga seotud antigeenide vastu. Analüüs põhineb immunobloti tehnoloogial: membraanribadele immobiliseeritud antigeenid reageerivad patsiendi proovis sisalduvate spetsiifiliste autoantikehadega ja visualiseeritakse ensümaatiliselt katalüüsitud värvusreaktsiooni abil. Immunoblot võimaldab samaaegselt määrata mitmeid autoantikehi ning on sobiv multiparameetriline kinnitav test – eriti juhtudel, kus ANA sõeluuring (IIFT) ei tuvasta tsütoplasmaatilisi sihtantigeene. Paneel hõlmab järgmisi IgG-klassi autoantikehi: Mi2, Ku, PL7, PL12, Jo1, PM/Scl75, PM/Scl100, EJ, OJ, SRP ja Ro52. Autoantikehad jaotatakse müosiidispetsiifilisteks autoantikehadeks (MSA), mida leidub peamiselt idiopaatiliste põletikuliste müopaatiatega (IIM) patsientidel, ning müosiidiga assotsieerunud autoantikehadeks (MAA), mis ei ole IIM-idele spetsiifilised. Neil on oluline roll IIM-ide diagnostikas ja alatüüpide diferentseerimisel. Müosiidispetsiifilised autoantikehad esinevad sageli üksikult ning nende olemasolu on seotud kindlate kliiniliste alatüüpide ja haiguse patogeneesiga. Enamiku müosiidiga seotud autoantikehade esinemissagedus on alla 10%, kuid anti‑Jo1 antikehade puhul on see ligikaudu 25%. Autoantikehade määramine aitab paremini iseloomustada haiguse kliinilist fenotüüpi, hinnata kaasuvate tüsistuste (nt interstitsiaalne kopsuhaigus või maligniteet) riski ning toetab varajast diagnoosimist. Analüüs on kvalitatiivne ja tulemused esitatakse iga autoantikeha kohta eraldi (negatiivne, positiivne).
Idiopaatilised põletikulised müopaatiad (IIM) ehk müosiidid on süsteemsete autoimmuunsete reumaatiliste haiguste rühm, mida iseloomustab skeletilihaste krooniline põletik. Need võivad esineda nii lastel kui täiskasvanutel. Peamised tunnused on lihasnõrkus ja -põletik, artriit, nahalööbed, kaltsinoos, haavandumine ning interstitsiaalne kopsuhaigus. Haigus jaotub mitmeks alatüübiks: polümüosiit, dermatomüosiit, antisüntetaasi sündroom (ASS), sporaadiline inklusioonkeha müosiit (sIBM), nekrotiseeriv müosiit ja müosiit koos teiste autoimmuunhaigustega. Mõned alatüübid on seotud suurenenud vähiriskiga – kasvajate esinemissagedus PM/DM korral on ligikaudu 20–25%; kõige sagedamini on kirjeldatud adenokartsinoome. Autoantikehade olemasolu võib täiskasvanutel olla seotud varjatud kasvajatega, mistõttu on pärast diagnoosi soovitatav teha kasvajate sõeluuring, et välistada paraneoplastiline protsess.
ANA IgG paneel (IIF)
Süsteemsete sidekoehaiguste IgG segu
Jo1 IgG QN
SSA IgG QN
Mi2 IgG QN
PM/Scl IgG QN
Kreatiini kinaas
Aldolaas
CRP
ESR
Näidustus:
- ANA IgG tsütoplasmaatilise ja/või granulaarse mustri sihtantigeeni tuvastamine
- Idiopaatilise põletikulise müopaatia (dermatomüosiit, polümüosiit, nekrotiseeriv müopaatia) kahtlus
- Antisüntetaasi sündroomi kahtlus
- Müosiidi ja teiste sidekoehaiguste kattuvsündroomi kahtlus
- Diferentsiaaldiagnostika lihasnõrkuse ja põletikuliste müopaatiate korral
- Interstitsiaalse kopsuhaiguse etioloogia selgitamine autoimmuunse põhjuse kahtlusel
Tõlgendus:
Müosiidispetsiifilised autoantikehad (MSA)
| Autoantikeha | Seotud alatüüp (IIM) |
|---|---|
| Mi2-beeta IgG | Dermatomüosiit (DM), vähiga seotud dermatomüosiit (caDM): spetsiifiline dermatomüosiidi marker, sageli seotud klassikaliste nahalöövetega. Soodsa prognoosiga. |
| Jo1 IgG | Antisüntetaasi sündroom (ASS). Kõige sagedasem antisüntetaasi sündroomi marker; seostub interstitsiaalse kopsuhaiguse, artriidi ja Raynaud’ fenomeniga. |
| PL7 IgG | Antisüntetaasi sündroom (ASS), interstitsiaalne kopsuhaigus (ILD): harvemini esinev. |
| PL12 IgG | Antisüntetaasi sündroom (ASS), interstitsiaalne kopsuhaigus (ILD): harvemini esinev. |
| EJ IgG | Antisüntetaasi sündroom (ASS), interstitsiaalne kopsuhaigus (ILD): harvemini esinev. |
| OJ IgG | Antisüntetaasi sündroom (ASS), interstitsiaalne kopsuhaigus (ILD): harvemini esinev. |
| SRP | Antisüntetaasi sündroom (ASS), nekrotiseeriv müopaatia (NM), kardiaalase haaratusega; seotud nekrotiseeriva müopaatiaga. Raske kliinilise kuluga. |
Müosiidiga assotsieerunud autoantikehad (MAA)
| Autoantikeha | Seotud haigused / kliiniline seos |
|---|---|
| PM/Scl75 | Kattuv sündroom (eriti süsteemne skleroos koos müosiidiga), dermatomüosiit |
| PM/Scl100 | Kattuv sündroom (eriti süsteemne skleroos koos müosiidiga), dermatomüosiit |
| Ku | Kattuv sündroom (müosiit koos teiste sidekoehaigustega) |
| Ro52 | Seotud interstitsiaalse kopsuhaiguse (ILD) suurenenud tekkeriskiga; mittespetsiifiline autoantikeha, esineb erinevate autoimmuunhaiguste puhul; müosiidi korral võib viidata raskemale kopsukahjustusele. |
Mitme autoantikeha samaaegne analüüs suurendab seroloogilise diagnostika tundlikkust ning aitab haiguse alatüüpi täpsemalt klassifitseerida.
Mitmed autoantikehad (nt Jo1, PL7, PL12, EJ, OJ ja Ro52) on seotud suurenenud interstitsiaalse kopsuhaiguse tekkeriskiga.
Tulemusi tuleb alati tõlgendada koos kliinilise pildi ja teiste laboriuuringute leidudega.
Negatiivne tulemus ei välista müosiiti.
Kirjandusallikad:
- EUROIMMUN Medizinische Labordiagnostika AG. EUROLINE Myositis Antigens Profile 3 (IgG): instructions for use. Lübeck: EUROIMMUN; 2024.
- Gosink J. Enhanced myositis diagnostics with new biomarkers. Omnia Health Insights. 2023.
- Infantino M, Manfredi M, Grossi V, Benucci M. Detection of myositis-specific antibodies: additional notes. Ann Rheum Dis. 2019;78:e29.
- Gosink J. Autoantibodies in myositis: an upgrade for comprehensive serological testing. Omnia Health Insights. 2020;18–20.