Türeotropiin ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH)

Analüüsi kirjeldus:

TSH (thyroid stimulating hormone) ehk türeotropiin on kilpnäärme talitlust reguleeriv hüpofüüsi eessagara glükoproteiinhormoon. TSH stimuleerib kilpnäärmehormoonide türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) sünteesi ning vabanemist, soodustab joodi omastamist kilpnäärmerakkude poolt, türeoglobuliini sünteesi ja kilpnäärmerakkude proliferatsiooni. TSH on vajalik kilpnäärme normaalse struktuuri ja funktsiooni säilitamiseks ning takistab näärme atrofeerumist. Püsivalt kõrgenenud TSH tase võib põhjustada kilpnäärme suurenemist ehk struuma teket.

TSH sünteesi stimuleerib hüpotalamuses toodetav türeotropiini vabastav hormoon ehk türeoloberiin (TRH, thyrotropin releasing hormone) ning sünteesi pärsivad negatiivse tagasiside kaudu kilpnäärmehormoonid T4 ja T3.

TSH määramine seerumist on skriininguuring hüpo- ja hüpertüreoosi kahtluse korral. Kuna TSH reageerib tundlikult kilpnäärmehormoonide taseme muutustele, on see kõige olulisem laboratoorne marker kilpnäärme talitlushäirete varajaseks avastamiseks.

TSH sekretsioon allub ööpäevasele rütmile – see suureneb õhtul ja saavutab maksimaalse taseme keskööl.

Näidustus:

• Hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse diagnostika
• Hüpertüreoosi ehk kilpnäärme ületalitluse diagnostika
• Kilpnäärmehormoonide asendusravi efektiivsuse hindamine

Tõlgendus:

TSH sekretsioon on väga tundlik seerumi türoksiini (T4) kontsentratsiooni muutuste suhtes. Seerumi vaba T4 taseme väikseimadki kõikumised võivad põhjustada märkimisväärseid muutusi TSH kontsentratsioonis. Nt seerumi T4 kahekordne muutus põhjustab TSH kontsentratsiooni sajakordse muutuse. Seetõttu on TSH esmane sõeluuring kilpnäärme talitluse hindamisel. Kui TSH kontsentratsioon on väljaspool referentsväärtusi, on vajalik vaba T4 määramine.

Selline uuringu strateegia ei sobi alljärgnevatele isikutele:

• tsentraalse hüpotüreoosiga patsiendid;
• hospitaliseeritud haiged, kes saavad TSH-d supresseerivaid ravimeid (dopamiin, glükokortikoidid);
• patsiendid, kellel muudetakse asendus- või supressioonravi;
• ägeda psühhiaatrilise haigusega patsiendid.

95% tervetel inimestel on seerumi TSH väärtus vahemikus 0,4 kuni 2,5 mU/L.

TSH kõrged väärtused:

• Primaarne hüpotüreoos – TSH sisaldus võib suureneda juba subkliinilises staadiumis, kui kilpnäärmehormoonide kontsentratsioonid on veel referentsväärtuste vahemikus.
• Autoimmuunne türeoidiit – TSH võib olla tõusnud juba enne, kui T4/T3 langevad.
• Sekundaarne hüpertüreoos – kilpnäärme hüperstimulatsioon on tingitud hüpotalamuse või hüpofüüsi kahjustusest (nt TSH-sekreteeriv hüpofüüsi adenoom).
• Äge põletik või haigus – pärast ägedat haigust, põletikku või kilpnäärme funktsiooni ajutist pärssimist (nt rasedus, sünnitusjärgne türeoidiit, viirused) võib TSH olla ajutiselt kõrge.
• Vanus –TSH võib olla kõrgem üle 65-aastastel inimestel.
• Heterofiilsed antikehad – türoksiiniravi ei anna tulemusi.

TSH madalad väärtused:

• Primaarne hüpertüreoos – TSH kontsentratsiooni vähenemine (< 0,03 mIU/L) T3 ja T4 liigse produktsiooni tõttu
• Sõlmeline struuma
• Difuusne toksiline struuma (Graves’i ehk Basedow’ tõbi)
• Toksiline kilpnäärme adenoom
• Sekundaarne või tertsiaarne hüpotüreoos – hüpofüüsist või hüpotalamusest tingitud hüpotüreoos, millega kaasneb vähenenud kilpnäärmehormoonide tootmine
• Eutüreoidne haigussündroom – tõsiste seisundite korral (sepsis, trauma, operatsioon, nälg) aeglustab keha ainevahetust ja vähendab energia säästmiseks TSH tootmist
• Ravimite toime – glükokortikoidid, dopamiin, dopamiini agonistid, amiodaroon

Patsientidel, kelle TSH kontsentratsioon ületab 2,5 mU/L, võib esineda suurem risk autoimmuunse kilpnäärmehaiguse ja hüpotüreoosi kujunemiseks võrreldes madalama TSH väärtusega isikutega. Seetõttu tuleks TSH väärtusi vahemikus 2,5–4,0 mU/L hinnata koos patsiendi kliinilise seisundi, vanuse ja individuaalsete riskiteguritega.

Sellistel juhtudel on soovitatav jälgida TSH taset ajas, et hinnata võimalikke muutusi kilpnäärme talitluses. Lisaks võib määrata kilpnäärme peroksüdaasi vastased antikehad TPO IgG), mille esinemine viitab suurenenud autoimmuunse türeoidiidi ja tulevase hüpotüreoosi riskile.

Türoksiinravil oleval patsiendil peaks tableti võtmise ja vereproovi andmise vahele jääma vähemalt 4 tundi.

NB! Mida on vaja teada enne kilpnäärme analüüside jaoks vere andmist?

Kirjandusallikad:

1. Abbott Laboratories. Alinity i TSH reagent information sheet. 2024-07.
2. Melmed S, Polonsky KS, Larsen PR, Kronenberg HM, editors. Williams textbook of endocrinology. 14th ed. Philadelphia (PA): Elsevier; 2022.
3. Ettinger R, Pruunsild K, toim. Endokrinoloogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus; 2020.
4. Roosimaa M, Ambos A. Primaarse hüpotüreoosi käsitlus. Eesti Arst. 2015;94(6):358–364