Immuunglobuliin A (S-IgA)

Immuunglobuliinid (Ig) on grupp plasmavalke, mida sünteesivad B lümfotsüüdid ja plasmarakud ning mis eristuvad raske ahela tüübi järgi molekulis viide klassi: IgG, IgM, IgA, IgE, IgD. Immuunglobuliinid toimivad antikehadena, tundes ära ning sidudes kehavõõraid antigeene (bakterid, viirused, toksiinid jt)  ja vahendades antigeenide hävitamist. Elektroforegrammil paiknevad immuunglobuliinid peamiselt γ-globuliinide fraktsioonis ja moodustavad tervel inimesel 20- 25% seerumi valkudest. Kui plasmaraku kloon paljuneb kontrollimatult, produtseeritakse ühte monoklonaalset immuunglobuliini  ja selle kontsentratsioon seerumis tõuseb patoloogiliselt.

Immuunglobuliin A (IgA) on üks viiest immuunglobuliinide klassist, moodustades ca 10% immuunglobuliinide üldhulgast. Esineb kaks IgA alaklassi: IgA1 (80-90%, monomeerne ja esineb enamasti seerumis)  ja IgA2 (10- 20%, dimeerne, enamasti sekreetides). Immuunglobuliin A on seromukoossetes sekreetides tähtsaim antikeha, sisaldudes pisarates, süljes, emapiimas, bronhiaal-, gastrointestinaal- ja urogenitaaltrakti sekreetides. Jämesooles olev IgA2 tagab endotoksiinide elimineerimise. IgA aktiveerib komplementi alternatiivse raja kaudu (mitte klassikaliselt) ja takistab mikroorganismide adhesiooni limaskestadele. Seerumi IgA poolestusaeg on 6 päeva ja see ei sõltu kontsentratsioonist. IgA kontsentratsioon sünnihetkel on umbes 1%, üheaastaselt umbes 25% ja kolmeaastaselt ligi 50% täiskasvanute kontsentratsioonist. 9 aastasel lapsel on IgA kontsentratsioon tõusnud täiskasvanute referentsi alumise piirväärtuseni.

Näidustused:

• Paraproteineemiate (IgA müeloom jt) diagnostika
• Immuunpuudulikkus (selektiivne IgA puudulikkus)
• Tsöliaakia diagnostika 
• IgA nefropaatia
• Lisauuring autoimmuunhaiguste diagnostikas
• Lisauuring hüpo- ja hüpergammaglobulineemiate diagnostikas
• Lisauuring maksatsirroosi, hepatiidi diagnostikas

Analüüsimeetod: Immuunoturbidimeetria

Referentsväärtused vt tabelist

Tõlgendus:

IgA kõrged väärtused:

• IgA müeloom, Hodgkini tõbi, lümfoomid
• Maksahaigused (tsirroos, toksiline kahjustus, alkoholism)
• IgA nefropaatia
• Limaskestade kahjustused
• Autoimmuunhaigused, RA koos kõrge RF-ga, SLE, MCTD 
• Wiskott-Aldrich´i sündroom
• Kroonilised infektsioonid: infektsioosne mononukleoos, aktinomükoos, tuberkuloos 
• Gastrointestinaaltrakti tuumorid, maksakasvajad 
• Henoch Schönleini purpura
• Sarkoidoos jt

IgA madalad väärtused:

• Immuunpuudulikkuse erivormid, selektiivne IgA puudulikkus, Kaasasündinud tüümuse aplaasia
• Düsgammaglobulineemiad 
• Kroonilised sinorespiratoorsed haigused 
• Proteiinikaoga kulgevad gastroenteropaatiad
• Malabsorptsioon
• Krooniline lümfotsütaarne leukeemia 
• Kaasasündinud teleangiektaasia
• Mitte- IgA müeloomid
• Mao kartsinoom
• Tsöliaakia korral esineb IgA puudulikkust 10 kuni 15 korda sagedamini kui tervetel (sagedus 1: 500-800)