Immuunglobuliin A (S-IgA)

Immuunglobuliinid (Ig) on grupp plasmavalke, mida sünteesivad B lümfotsüüdid ja plasmarakud ning mis eristuvad raske ahela tüübi järgi molekulis viide klassi: IgG, IgM, IgA, IgE, IgD. Immuunglobuliinid toimivad antikehadena, tundes ära ning sidudes kehavõõraid antigeene (bakterid, viirused, toksiinid jt)  ja vahendades antigeenide hävitamist. Elektroforegrammil paiknevad immuunglobuliinid peamiselt γ-globuliinide fraktsioonis ja moodustavad tervel inimesel 20- 25% seerumi valkudest. Kui plasmaraku kloon paljuneb kontrollimatult, produtseeritakse ühte monoklonaalset immuunglobuliini  ja selle kontsentratsioon seerumis tõuseb patoloogiliselt.

Immuunglobuliin A (IgA) on üks viiest immuunglobuliinide klassist, moodustades ca 10% immuunglobuliinide üldhulgast. Esineb kaks IgA alaklassi: IgA1 (80-90%, monomeerne ja esineb enamasti seerumis)  ja IgA2 (10- 20%, dimeerne, enamasti sekreetides). Immuunglobuliin A on seromukoossetes sekreetides tähtsaim antikeha, sisaldudes pisarates, süljes, emapiimas, bronhiaal-, gastrointestinaal- ja urogenitaaltrakti sekreetides. Jämesooles olev IgA2 tagab endotoksiinide elimineerimise. IgA aktiveerib komplementi alternatiivse raja kaudu (mitte klassikaliselt) ja takistab mikroorganismide adhesiooni limaskestadele. Seerumi IgA poolestusaeg on 6 päeva ja see ei sõltu kontsentratsioonist. IgA kontsentratsioon sünnihetkel on umbes 1%, üheaastaselt umbes 25% ja kolmeaastaselt ligi 50% täiskasvanute kontsentratsioonist. 9 aastasel lapsel on IgA kontsentratsioon tõusnud täiskasvanute referentsi alumise piirväärtuseni.

Näidustused:

  • Paraproteineemiate (IgA müeloom jt) diagnostika
  • Immuunpuudulikkus (selektiivne IgA puudulikkus)
  • Tsöliaakia diagnostika 
  • IgA nefropaatia
  • Lisauuring autoimmuunhaiguste diagnostikas
  • Lisauuring hüpo- ja hüpergammaglobulineemiate diagnostikas
  • Lisauuring maksatsirroosi, hepatiidi diagnostikas

Analüüsimeetod: Immuunoturbidimeetria

Referentsväärtused:

< 1 a 0,0 – 0,8 g/L
1 a – 3 a 0,2 – 1,0 g/L
4 a – 6 a 0,3 – 2,0 g/L
7 a – 9 a 0,3 – 3,0 g/L
10 a –   11 a 0,5 – 2,0 g/L
12 a –   13 a 0,6 – 3,6 g/L
14 a –   16 a 0,5 – 2,5 g/L
16 a –   19 a 0,6 – 3,5 g/L
≥ 20 a 0,7 – 4,0 g/L

Allikas: W.Heil, V.Ehrhardt Reference Ranges for Adults and Children (Roche)

Tõlgendus:

IgA kõrged väärtused:

  • IgA müeloom, Hodgkini tõbi, lümfoomid
  • Maksahaigused (tsirroos, toksiline kahjustus, alkoholism)
  • IgA nefropaatia
  • Limaskestade kahjustused
  • Autoimmuunhaigused, RA koos kõrge RF-ga, SLE, MCTD 
  • Wiskott-Aldrich´i sündroom
  • Kroonilised infektsioonid: infektsioosne mononukleoos, aktinomükoos, tuberkuloos 
  • Gastrointestinaaltrakti tuumorid, maksakasvajad 
  • Henoch Schönleini purpura • Sarkoidoos jt

IgA madalad väärtused:

  • Immuunpuudulikkuse erivormid, selektiivne IgA puudulikkus, Kaasasündinud tüümuse aplaasia
  • Düsgammaglobulineemiad 
  • Kroonilised sinorespiratoorsed haigused 
  • Proteiinikaoga kulgevad gastroenteropaatiad
  • Malabsorptsioon
  • Krooniline lümfotsütaarne leukeemia 
  • Kaasasündinud teleangiektaasia
  • Mitte- IgA müeloomid
  • Mao kartsinoom
  • Tsöliaakia korral esineb IgA puudulikkust 10 kuni 15 korda sagedamini kui tervetel (sagedus 1: 500-800)