Erütrotsüütide settekiirus (B-ESR)

ESR on mittespetsiifiline analüüs, mida sageli kasutatakse haigusprotsessi aktiivsuse indikaatorina. Mõnede haigusseisundite puhul settivad erütrotsüüdid kapillaaris kiiremini. Selle põhjuseks on fibrinogeeni, immunoglobuliinide ja teiste ägeda faasi valkude sisalduse suurenemine vereplasmas. Need makromolekulid mõjutavad erütrotsüüte elektrostaatilise jõuga, põhjustades erütrotsüütide agregatsiooni (nn Rouleaux ehk raharullide fenomen). Erütrotsüütide settekiiruse muutuse põhjuseks võivad olla veel erütrotsüütide suuruse ja kuju ning hulga muutused. Polütsüteemia puhul ESR väheneb ning aneemia puhul vastupidi suureneb. ESR suureneb ka vanusega, seda eriti naistel.

Näidustus:

  • Reumaatiliste haiguste kulu jälgimine
  • Temporaalarteriidi kulu jälgimine
  • Hodgkini ja mitte-Hodgkini lümfoomide remissiooni jälgimine
  • Ebamääraste kaebustega isikutel edasiste uuringute vajaduse hindamine
  • Ei sobi asümptomaatiliste isikute sõeltestimiseks, kuna ESR väärtuste kõrgenemisel võib olla palju erinevaid põhjuseid
  • Ei sobi infektsioonhaiguste puhul toimub ESR normaliseerumine peale paranemist alles mitme nädala pärast, seetõttu ei sobi ESR ravi edukuse hindamiseks

Analüüsimeetod:

  • Kapillaarmikrofotomeetria (materjal: EDTA veri)

Referentsväärtused vt tabelist

Tõlgendus:

Kõrged väärtused:

  • Infektsioon
  • Erütrotsüütide hulga, suuruse ja kuju muutused (nt aneemia)
  • Monoklonaalne gammopaatia
  • Rasedus
  • Pahaloomulised kasvajad
  • Autoimmuunhaigused
  • Muud kroonilised haigused

Maksapuudulikkuse puhul, kui ägeda faasi valke ei sünteesita piisavalt, võivad ESR väärtused jääda madalaks.