Analüüsi kirjeldus:
Glutamaadi dekarboksülaas (GAD) on ensüüm, mis osaleb gamma-aminovõihappe (GABA) sünteesis. GABA on kesknärvisüsteemi oluline pidurdav neurotransmitter. Glutamaadi dekarboksülaasil on kaks isovormi: GAD65, mida leidub peamiselt pankrease β‑rakkudes, ja GAD67, mis paikneb eeskätt närvirakkudes. 1. tüüpi diabeedi (T1D) korral tekivad autoantikehad, mis on suunatud peamiselt GAD65 vastu ning tunnevad ära eeskätt selle kolmemõõtmelise struktuuriga seotud ehk konformatsioonilised epitoobid. Reaktsioon GAD67‑ga esineb harvemini (umbes 10–30% juhtudest), mistõttu on diabeedi korral peamine sihtmärk pankrease GAD65. Antikehi on võimalik tuvastada juba enne diabeedi kliiniliste sümptomite avaldumist.
Nn jäiga inimese sündroomi (Stiff-person syndrome) puhul on autoantikehade reaktsioon laiem. Need antikehad tunnevad ära nii GAD65 kui ka GAD67 ning reageerivad nii kindlale aminohappelisele järjestusele kui ka valgu kolmemõõtmelisele struktuurile. See peegeldab haiguse seost närvisüsteemiga ning ulatuslikumat immuunvastust GAD‑i vastu.
GAD65 Ab on T1D oluline diagnostiline marker. GAD65-antikehade tundlikkus T1D diagnoosimise hetkel on lastel ja noortel ligikaudu 70–90%. Alla 5‑aastastel lastel on autoantikehad tavaliselt tuvastatavad pärast insuliinivastaste antikehade ilmnemist. Pärast T1D avaldumist väheneb GAD65 antikehade sisaldus ja esinemissagedus järk‑järgult.
Haigestumisrisk suureneb vastavalt tuvastatud T1D‑spetsiifiliste autoantikehade profiilile ja kontsentratsioonile. Kui kolm või neli neist antikehadest esinevad keskmises või kõrges kontsentratsioonis, ületab T1D tekkerisk järgnevatel aastatel 90%. Ühe autoantikeha esinemisel on risk oluliselt väiksem.
IA2 IgG
Insuliini IgG
ICA IgG
ZnT8 Ab
Glükoos paastuplasmas
HbA1c paneel
Neuronaalsete antigeenide Ab paneel (IIF)
Neuronaalsete antigeenide IgG paneel (immunoblot)
TPO IgG
Türeoglobuliini IgG
PCA, sisemise faktori IgG paneel
TSI
Näidustus:
- T1D diagnoosimine
- T1D ja T2D diferentsiaalne diagnostika, eriti rasvunud lastel
- Diabeediriski määramine esimese astme sugulaste lastel või patsientidel, kellel esineb muid autoimmuunseid endokriinhaigusi
- MODY (Maturity-Onset Diabetes of the Young, noorte küpsuseas algav diabeet) välistamine
- LADA (Latent Autoimmune Diabetes in Adults, täiskasvanueas algav, aeglase kuluga 1. tüüpi diabeedi alavorm) kahtlus üle 30‑aastastel patsientidel, kellel puudub ketoosikalduvus ning vahetu insuliinravi vajadus
- T1D riski hindamine rasedusaegse diabeedi korral
- Neuroloogiliste haiguste diferentsiaaldiagnostika, nagu nn jäiga inimese sündroom (Stiff-person syndrome), limbiline entsefaliit, väikeaju ataksia ja ravimresistentne epilepsia
- T1D-ga patsientide esimese astme sugulaste skriining (ilma diabeedi sümptomiteta), kes soovivad siirdamiseks annetada pankrease kudet või neeru
Tõlgendus:
Positiivne leid viitab 1. tüüpi diabeedi eelsoodumusele või olemasolule – eriti kui see esineb koos teiste pankrease saarekeste autoantikehadega (IA‑2, ZnT8, ICA).
GAD-antikehi leitakse 2–6% T1D-ga patsientide esimese astme sugulastest (kuni 17%, kui esineb HLA riskihaplotüüp). Neil inimestel on oluliselt suurem risk T1D tekkeks. Mida noorem on patsient ja mida kõrgem on GAD‑antikehade hulk, seda suurem on diabeedi tekkerisk.
GAD-antikehi esineb ka ligikaudu 40% LADA ja 5–10% rasedusaegse diabeediga patsientidest ning neil on suurenenud risk T1D tekkeks.
GAD‑antikehi esineb ka mitmete neuroloogiliste haiguste korral nii koos T1D‑ga kui ka sõltumata diabeedist.
Positiivne leid autoimmuunse kilpnäärmehaiguse, pernitsioosse aneemia või neerupealiste puudulikkuse korral viitab T1D olemasolule või suurenenud tekkeriskile.
GAD65-antikehi leitakse ligikaudu 8% üle 50‑aastastel tervetel isikutel, tavaliselt madalas kontsentratsioonis, kuid sageli koos kilpnäärme autoimmuunhaiguste ning autoimmuunse gastriidi korral esinevate autoantikehadega.
Kirjandusallikad:
- Conrad K, Sack U, editors. Autoantibodies in systemic autoimmune diseases: a diagnostic reference. Vol. 2. 3rd ed. Lengerich: Pabst Science Publishers; 2015.