Prolaktiin (Prol)

Analüüsi kirjeldus:

Prolaktiini sünteesitakse hüpofüüsi eessagaras. Selle süntees ja vabanemine allub hüpotalamuse stimuleerivale ja inhibeerivale mõjule. Kliiniliselt on oluline, et türeotropiini (TSH) ja prolaktiini regulatsioonis osaleb ühine vabastajahormoon – TRH. Prolaktiin stimuleerib rinnanäärme kasvu ja funktsiooni ning kutsub esile laktatsiooni. Prolaktiin eritub pulseerivalt.

Menstruatsioonitsükli jooksul muutub hormooni kontsentratsioon veres vähe. Raseduse ajal prolaktiini kontsentratsioon veres suureneb ja on suurim sünnituse ajal. Kuna prolaktiin pärsib munasarjade funktsiooni, siis on rinnaga toitmine ühtlasi ka looduslikuks kontratseptsiooniks. Menopausi saabudes prolaktiini tase langeb.

Meestel ei ole prolaktiini funktsioon täielikult selge. Kõrge prolaktiini kontsentratsioon pärsib testosterooni tootmist. Prolaktiin on ka stresshormoon.

Näidustus:

Naistel:

• Amenorröa, oligomenorröa, anovulatoorne tsükkel, corpus luteum’i puudulikkus, galaktorröa, virilismi ja viljatuse põhjuste selgitamine
• Prolaktiini sekreteerivate tuumorite diagnostika ja ravi efektiivsuse jälgimine
• Hüpotalamuse haigused

Meestel:

• Libiido- ja potentsihäirete, hüpogonadismi ja galaktorröa põhjuste selgitamine

Tõlgendus:

Prolaktiinitaseme kõikuva iseloomu tõttu on referentsväärtusest kõrgema prolaktiini tulemuse puhul soovitatav analüüsi korrata, et hormooni baasväärtust usaldusväärselt hinnata.

Kliiniliselt on olulised üksnes prolaktiini suurenenud väärtused, mis põhjustavad sugunäärmete funktsiooni pärssumist. Tulemuseks on oligomenorröa või amenorröa, millega tihti kaasneb galaktorröa.

Hüperprolaktineemia:

• Hüpotalamuse haigused – prolaktiini inhibeeriva faktori (PIF) sekretsiooni või transpordi häire, hüpofüüsivarre kompressioon tuumorite poolt
• Primaarne hüpotüreoos, millega kaasneb TRH-i sisalduse suurenemine
• Hüpofüüsi haigused – kasvajad (prolaktinoom, muud adenoomid), eessagara laktotroopsete rakkude hüperplaasia. Üldise prolaktiini väärtus > 5000 mU/L mitterasedal viitab prolaktinoomile.
• Idiopaatiline hüperprolaktineemia
• Füsioloogilised põhjused – rasedus, imetamine, uni, rindade muljumine, hüpoglükeemia, füüsiline ja vaimne ülepinge (stress), suguühe

Raseduse ajal on prolaktiini kontsentratsioon 10–20 korda kõrgem.

• Ravimid, mis võivad tõsta prolaktiini sisaldust veres – antidepressandid, östrogeenid, vererõhuravimid, neuroleptikumid, dopamiini antagonistid, opiaadid, suukaudsed kontratseptiivid, antiadrenergilised ravimid (metüüldopa, reserpiin), H2-retseptori antagonistid (tsimetidiin), serotoniinergilise süsteemi stimulaatorid (amfetamiin), isoniasiid

Hüperprolaktineemia põhjuseks võib olla ka makroprolaktiin, mis ei ole bioloogiliselt aktiivne. Teaduskirjanduse andmetel on iga neljas kõrge prolaktiini väärtus põhjustatud makroprolaktiinist. Seega tuleks enne hüperprolaktineemia diagnoosi kinnitamist välistada makroprolaktiini olemasolu.

Kõik prolaktiini tulemused, mis on korduvalt > 1000 mU/L, on soovitatav enne patsiendile edasiste uuringute ja ravi määramist makroprolaktineemia suhtes üle kontrollida.

Kirjandusallikad:

1. Abbott Laboratories. Alinity i Prolactin reagent information sheet. 2022-12.
2. Lippi G, Plebani M. Macroprolactin: searching for a needle in a haystack? Clin Chem Lab Med. 2016;54(4):519–522. doi:10.1515/cclm-2015-1283.
3. Gibney J, Smith TP, McKenna TJ. The impact on clinical practice of routine screening for macroprolactin. J Clin Endocrinol Metab. 2005;90(7):3927–3932. doi:10.1210/jc.2004-2234.
4. Fahie‑Wilson MN. Polyethylene glycol precipitation as a screening method for macroprolactinemia. Clin Chem. 1999;45(3):436–437.