Allergia uuringud

Allergia kujutab endast organismi immuunsüsteemi reaktiivsuse muutumist ja suuremat tundlikkust tavaliselt ohutu aine vastu. Allergia avaldumine võib olla erinev – näiteks astma, nohu, silma sidekestapõletik, atoopiline dermatiit, nõgestõbi või anafülaksia.

Sensibiliseerumist (tundlikuks muutumist) mingi allergeeni suhtes väljendab spetsiaalselt selle aine vastaste IgE antikehade sisalduse tõus organismis. Hindamiseks saab kasutada mitmeid inhaleeritavate ja toiduallergeenide sõeluuringuks mõeldud paneele (segusid) ja allergeenispetsiifilise IgE antikehade määramist.

Allergeenide segu vastase IgE positiivse vastuse korral teostatakse allergeenispetsiifilise IgE uuringud kokkuleppel tellijaga.

Laboris tehtavate allergiapaneelide (segude) ja üksikute allergeenide vastaste antikehade loetelunimetused:

  • Sõeluuring Phadiatop ®
  • Ravimid
  • Kodutolm
  • Loomad ja linnud
  • Toiduained
  • Heintaimed
  • Putukad
  • Olmeallergeenid
  • Hallitusseened ja mikroorganismid
  • Puud
  • Umbrohud

Analüüsimeetod: Fluorestsents-immuunmeetod (FIA)

Tõlgendus: Allergia standardne klassifikatsioonisüsteem

Klass kU/L Reaktiivsus
0 0,1 – 0,34 Väga madal – allergiale iseloomulikud sümptomid puuduvad; ei välista atoopilist allergiat väikelastel
I 0,35 – 0,69 Madal – allergiale iseloomulikke sümptomeid esineb harva
II 0,7 – 3,49 Mõõdukas – mõnedel esineb allergiale iseloomulikke sümptomeid
III 3,5 – 17,49 Kõrge – enamusel esineb allergiale iseloomulikke sümptomeid
IV 17,5 – 52,49 Väga kõrge – suur antikehade sisaldus, sümptomid seda ilmsemad, mida suurem on antikehade sisaldus
V 52,5 – 99,99 Ülikõrge – väga suur antikehade sisaldus
VI >100 Ülikõrge – erakordselt suur antikehade sisaldus

Positiivne spets IgE >0,35 kU/L tulemus näitab, et inimesel on soodumus IgE vahendatud allergiaks. Allergiale iseloomulikud sümptomid tekivad alates allergia klassifikatsiooni II klassist, väikelastel ja imikutel juba klass 0 ja I puhul. Allergiat põhjustava allergeeni väljaselgitamiseks tuleb vaadelda spets IgE tulemust alati koos kliiniliste sümptomite ja anamneesiga. Kõrgeim IgE sisaldus on 4 – 6 nädalat pärast kokkupuudet allergeeniga. Spetsiifiliste IgE antikehade sisaldus ei pruugi, kuid enamasti korreleerub üldise IgE sisaldusega.

Organismis tekkinud IgE tüüpi antikehad reageerivad ka allergeeniga sarnaste valkudega. Kõige levinum on see õietolmuallergia korral. Näiteks kase õietolmule allergiline inimene peaks olema ettevaatlik allpoolnimetatud toiduainetega.

  • Kask – pähklid, mandlid, õun, pirn, ploom, kirss, kiivi, aprikoos, porgand, kartul, tomat, seller
  • Heintaimed – tomat, kartul, pähklid, nisu
  • Puju – seller, petersell, porgand, maitseained (ingver, kaneel, kurkum, piprad, koriander jne), päevalilleseemned
  • Samasse sugukonda kuuluvad taimed ja loomad annavad ristreaktsioone (nt kask ja lepp; puju ja võilill, päevalill, saialill; timut ja teised heinad).

Ristallergia puhul võivad ärritusnähud esineda aastaringselt.

Allergiapaneelide (segude) ja üksikute allergeenide vastaste antikehade loetelu
Eosinofiilsete granulotsüütide katioonne proteiin (S-ECP)
Immuunglobuliin E (S-IgE)
Molekulaarne ehk komponendi allergoloogia