Riik
et et
Analüüside vastused tervishoiutöötajale

Makroprolaktiin (Prol macro)

Analüüsi kirjeldus:

Veres esineb hormoon prolaktiin mitmel erineval kujul:

  • Bioaktiivne monomeer molekulmassiga 23 kDa („little“) 60–90% kogu prolaktiinist
  • Prolaktiin molekulmassiga 40–60 kDa („big“) 15–30% kogu prolaktiinist
  • Prolaktiin molekulmassiga > 100 kDa („big-big“) 0–10% kogu prolaktiinist

Makroprolaktiin on suure molekulmassiga („big-big“) prolaktiini ja anti-PRL IgG (autoantikeha) kompleks. See kompleks on bioloogiliselt inaktiivne, kuid põhjustab prolaktiini valekõrgeid väärtusi.

Makroprolaktiini sisaldavate proovide osakaal on ligikaudu 8–20%. Enne hüperprolaktineemia ravi alustamist tuleb makroprolaktineemia kindlasti välistada, et vältida vale diagnoosi ja ebavajalikku ravi. Teaduskirjanduses ei ole ühtset konsensust selle kohta, milliste patsientide proove tuleks makroprolaktiini suhtes sõeluda.

Makroprolaktiini fraktsiooni hulga määramiseks kasutatakse proovi sadestamist polüetüleenglükooliga (PEG).

Analüüs kuulub paneeli, mille komponendid on:

  1. Prolaktiin
  2. Monomeerne prolaktiin (prolaktiin pärast PEG-sadestamist)
  3. Monomeerse prolaktiini % esialgsest prolaktiini tulemusest

Näidustus:

Kõik prolaktiini tulemused, mis on korduvalt > 1000 mU/L, on soovitatav enne patsiendile edasiste uuringute ja ravi määramist makroprolaktineemia suhtes üle kontrollida.

Prolaktiini analüüsi PEG‑sadestamise kordamine samale patsiendile ei ole enamasti vajalik.

Tõlgendus:

  • Kui prolaktiini väärtus pärast PEG-sadestamist on > 60% algsest prolaktiini väärtusest, siis proovimaterjalis ei ole makroprolaktiini ehk see sisaldab peamiselt monomeerset (bioloogiliselt aktiivset) prolaktiini.
  • Kui prolaktiini väärtus pärast PEG-sadestamist on < 40% algsest prolaktiini väärtusest, siis proovimaterjalis on makroprolaktiini molekulid ehk proovimaterjal sisaldab peamiselt (bioloogiliselt inaktiivset) makroprolaktiini.
  • Kui prolaktiini väärtus pärast PEG-sadestamist on 40–60% algsest prolaktiini väärtusest, on makroprolaktiini olemasolu kahtlane.

Sellisel juhul pole kindlat viidet makroprolaktiini ülekaalule. Lisaks monomeersele prolaktiinile sisaldab proov ka makromeerset ja oligomeerset prolaktiini. Makroprolaktiini kahtluse korral soovitame kordusanalüüsi.

Kui prolaktiini väärtus pärast sadestamist ületab ülemise referentsväärtuse piiri, võib patsiendil üheaegselt olla nii makroprolaktineemia kui ka tõeline hüperprolaktineemia. Kuna proovi PEG-töötlusel sadestub välja ka osa monomeersest prolaktiinist, võivad ülemise referentsväärtuse lähedal olevad prolaktiini väärtused samuti viidata hüperprolaktineemiale.

Kirjandusallikad:

  1. Lippi G, Plebani M. Macroprolactin: searching for a needle in a haystack? Clin Chem Lab Med. 2016;54(4):519–522. doi:10.1515/cclm-2015-1283.
  2. Gibney J, Smith TP, McKenna TJ. The impact on clinical practice of routine screening for macroprolactin. J Clin Endocrinol Metab. 2005;90(7):3927–3932. doi:10.1210/jc.2004-2234.
  3. Jimenez-Anon L, Barallat J, Regidor D, Urgell E, Dolade M, Granada ML. Assessment of intraindividual agreement in prolactin results after post-polyethylene glycol precipitation test for the estimation of macroprolactin. Should the precipitation procedure be repeated in the same patient? Clin Chem Lab Med. 2021;59(2):e65–e68. doi:10.1515/cclm-2020-0858.
  4. Fahie-Wilson MN. Polyethylene glycol precipitation as a screening method for macroprolactinemia. Clin Chem. 1999;45(3):436–437.