Analüüsi kirjeldus:
Kilpnäärme mikrosomaalne peroksüdaas (TPO) katalüüsib türosiini jodeerimist türeoglobuliinis kilpnäärmehormoonide T3 ja T4 sünteesil. Kilpnäärme autoimmuunsete haiguste korral tekivad veres IgG-tüüpi autoantikehad kilpnäärme peroksüdaasi vastu (TPO IgG), mis blokeerides jodiidide oksüdeerimist pärsivad kilpnäärme hormoonide T3 ja T4 sünteesi. Kilpnäärme mikrosomaalse peroksüdaasi autoantikehi esineb 20% naistest ja 8% meestest.
Autoimmuunsete protsesside diagnoosimisel on informatiivseimad TPO IgG ja türeotropiini retseptorit stimuleerivad antikehad (), aga TG IgG sisaldus võib olla neil puhkudel väga kõikuv.
Näidustus:
- Difuusne toksiline struuma ehk Graves’i tõbi
- Hashimoto türeoidiit
- Endokriinne oftalmopaatia
- Küsitava geneesiga hüpo- või hüpertüreoos
- Autonoomne kilpnäärme sõlm
- Sünnitusjärgne türeoidiit
Kui TPO IgG tase on tõusnud, ei ole vaja analüüsi edaspidi korrata, sest TPO IgG kvantitatiivne väärtus raviotsuseid ei mõjuta.
TG IgG ja TPO IgG rutiinne koosmääramine ei ole enamikus esmatasandi olukordades tavaliselt põhjendatud, sest TPO IgG on tundlikum ja kliiniliselt olulisem marker ning TG IgG lisamine annab vähe lisainformatsiooni.
Tõlgendus:
TPO IgG kõrged väärtused
- Autoimmuunne kilpnäärmehaigus
- Positiivne tulemus viitab sageli autoimmuunse kilpnäärmehaiguse eelsoodumusele ning mõnel inimesel võib aastate jooksul välja kujuneda Hashimoto türeoidiit või hüpotüreoidism.
- Raseduse esimese trimestri ajal mõõdetud kõrge TPO IgG ennustab sünnitusjärgset türeoidiiti.
TPO antikehi võib esineda ka umbes 10–15% kilpnäärmehaiguseta isikutel, kusjuures naistel on see sagedam kui meestel ning levimus suureneb vanusega.
Ka negatiivne tulemus ei välista alati kilpnäärme autoimmuunhaigust. Hashimoto türeoidiidiga kaasnevad kuni 95% ja Graves’i tõve korral 70% juhtudest kõrged TPO IgG tiitrid. Diagnoosi püstitamisel on oluline vaadata koos analüüse TPO IgG, TSH, FT4 ja vajadusel kilpnäärme ultraheli leidu.
Kirjandusallikad:
- Abbott Laboratories. Alinity i Anti‑TPO reagent information sheet. 2024-08.
- Roosimaa M, Ambos A. Primaarse hüpotüreoosi käsitlus. Eesti Arst. 2015;94(6):358–364.
- Välimäki M, Sane T, Dunkel L, jt. Endokrinoloogia. Soome keelest tõlkinud Jakovlev Ü, Kelk E, Rehemaa K, Tupits H, Ambos A. Tallinn: Medicina; 2003.
- Merendi U. Sagedasemad kilpnäärmepatoloogiad ja nende käsitlus. Perearst. 2020 Oct.
- Garber JR, Cobin RH, Gharib H, Hennessey JV, Klein I, Mechanick JI, et al. Clinical practice guidelines for hypothyroidism in adults. Endocr Pract. 2012;18(6):988–1028. doi:10.4158/EP12280.GL.