Analüüsi kirjeldus:
Paraneoplastilised neuroloogilised sündroomid (PNS) on kasvaja kaugmõjul tekkinud immuunvahendatud närvisüsteemi kahjustused, mis võivad haarata närvisüsteemi kõiki osi.
Need ei ole põhjustatud kasvaja otsesest levikust, kasvajaraviga seotud neurotoksilisusest, hüübimis- või ainevahetushäiretest ega infektsioonidest. Neid iseloomustab autoantikehade teke kasvajarakkudes ekspresseeritud antigeenide vastu.
Paraneoplastilised neuroloogilised sündroomid võivad esineda pea igasuguse kasvaja, kuid kõige sagedamini väikerakulise kopsuvähi, munasarjavähi, rinnavähi, neuroendokriinsete kasvajate, tümoomi ja lümfoomide korral. Neuroloogilised sümptomid avalduvad enamasti juba enne vähidiagnoosi. Need võivad viidata seni avastamata kasvajale ning põhjustada diferentsiaaldiagnostilisi probleeme. Rahvastikupõhiste epidemioloogiliste uuringute andmetel esineb aastas 100 000 inimese kohta keskmiselt 1–8 uut PNS-i juhtu.
PNS-i laboratoorsel diagnoosimisel tuleks kasutada kahte sõltumatut meetodit. Mõlema meetodiga saadud ühesugune tulemus annab kindla positiivse või negatiivse vastuse.
Uuring võimaldab määrata 10 neuronaalse antigeeni vastaseid ning reetinas (rekoveriin) ja vöötlihaskoes (titiin) paiknevate antigeenide vastaseid IgG-klassi antikehi. Uuringut kasutatakse täiendavalt neuronaalsete autoantikehade määramiseks kaudse immuunfluorestsentsi (IIF) meetodil.
Neuronaalsete antigeenide Ab paneel (IIF)
GAD 65 Ab QN
Näidustused:
- PNS-i kahtlus koos neuronaalsete antigeenide antikehade paneeli uuringuga IIF-meetodil
- Paraneoplastilise neuroloogilise sündroomi diferentsiaaldiagnostika koos neuronaalsete antigeenide Ab-paneeli IIF-meetodil uuringuga
Tõlgendus:
IIF-mustri ja immunobloti (IB) meetodiga määratud vastava sihtantigeeni positiivne leid koos iseloomulike neuroloogiliste sümptomitega on aluseks kasvajakolde otsingu alustamisele.
Kui esmane kasvajauuring on negatiivne, soovitatakse kõrge riskiga kliinilise fenotüübi ja kõrge riskiga antikehade olemasolul kasvajauuringuid korrata iga 4–6 kuu järel kuni kahe aasta jooksul. Uuringute sagedus ja kestus tuleb kohandada vastavalt patsiendi riskiteguritele ning haiguse kliinilisele kulule.
Antineuronaalse antikeha ja kliinilise pildi spetsiifiline kombinatsioon viitab sageli kindlale kasvaja tüübile või lokalisatsioonile.
Lühendid: SNN – sensoorne neuropaatia; EM – entsefalomüeliit; LE – limbiline entsefaliit; LEMS – Lamberti-Eatoni müasteeniline sündroom; SPS – jäiga inimese sündroom; OMS – opsokloonuse-müokloonuse sündroom; CAR – vähiga seotud retinopaatia; SCLC – väikerakuline kopsuvähk; NSCLC – mitteväikerakuline kopsuvähk; NET-id – neuroendokriinsed kasvajad
| Antikeha (alternatiivne nimetus) | Neuroloogilised fenotüübid | Kasvaja esinemissagedus (%) | Sagedasemad kasvajad | Eriomadused |
|---|---|---|---|---|
| Hu IgG (ANNA-1) | SNN, krooniline seedetrakti pseudoobstruktsioon, EM, LE | 85 | SCLC >> NSCLC, NET-id, neuroblastoom | Alla 18-aastastel patsientidel on LE tavaliselt mitteparaneoplastiline. |
| Ri IgG (ANNA-2) | Ajutüve entsefaliit, tserebellaarne degeneratsioon, OMS | >70 | Rinnavähk > SCLC ja NSCLC | N > M (2:1). Naistel sagedamini rinnavähk, meestel kopsuvähk. |
| Yo (PCA-1) | Kiiresti progresseeruv tserebellaarne degeneratsioon | >90 | Munasarjavähk, rinnavähk | Peaaegu alati naistel, meestel tuleb kinnitada antigeeni ekspressioon kasvajas. |
| Tr IgG (DNER) | Kiiresti progresseeruv või subakuutne tserebellaarne degeneratsioon, harvem LE | 90 | Hodgkini lümfoom | N > M (3:1) |
| Ma2/Ta IgG | LE, ajutüve entsefaliit, tserebellaarne degeneratsioon | >75 | Munandivähk, NSCLC | Noortel meestel on tavaliselt munandikasvaja, vanematel meestel sagedamini kopsuvähk. |
| CV2 IgG | LE, tserebellaarne degeneratsioon, SNN, müelopaatia, korea, retinopaatia, uveiit | >80 | SCLC, tümoom | Tümoomiga patsiendid on tavaliselt nooremad, sagedamini esineb müasteenia ja harvem neuropaatia. |
| SOX1 IgG | LEMS koos kiiresti progresseeruva tserebellaarse sündroomiga või ilma selleta, SNN | >90 | SCLC | Tugevam seos SCLC-ga kui konkreetse neuroloogilise sündroomiga. |
| Amfifüsiini IgG | Polüradikuloneuropaatia, SNN, entsefalomüeliit, SPS | 80 | SCLC, rinnavähk | Sageli esineb koos teiste antikehadega. Isoleeritud leiuna kõige sagedamini rinnavähiga naistel ja SPS-i korral. |
| GAD65 IgG | SPS, tserebellaarne degeneratsioon, LE, epilepsia | SCLC, rinna- ja jämesoolevähk, tümoom, Hodgkini lümfoom | GAD65-antikehad on enamasti seotud mitteparaneoplastilise protsessiga. Paraneoplastilisele etioloogiale viitavad meessugu, vanem iga, teiste neuronaalsete antikehade koosesinemine ning klassikalise paraneoplastilise neuroloogilise sündroomi avaldumine, näiteks LE või ataksia kujul. | |
| Zic4 IgG | Tserebellaarne degeneratsioon | 90 | SCLC | Esineb valdavalt meestel (~90%), tavaliselt 60. eluaastates. |
| Titiini IgG | Tserebellaarne degeneratsioon, LE, müasteenia | Hodgkini lümfoom, tümoom | N > M (3:1) | |
| Rekoveriini IgG | CAR | SCLC |
Kirjandusallikad:
- Graus F, Vogrig A, Muñiz‑Castrillo S, Antoine JCG, Desestret V, Dubey D, et al. Updated diagnostic criteria for paraneoplastic neurologic syndromes.
Neurol Neuroimmunol Neuroinflamm. 2021;8(4):e1014. doi:10.1212/NXI.0000000000001014. - Binks S, Uy C, Honnorat J, Irani SR. Paraneoplastic neurological syndromes: a practical approach to diagnosis and management. Pract Neurol. 2022;22:19–31. doi:10.1136/practneurol-2021-003073.
- Ariño H, Höftberger R, Gresa‑Arribas N, Martínez‑Hernández E, Armangué T, Kruer MC, et al. Paraneoplastic neurological syndromes and glutamic acid decarboxylase antibodies.
JAMA Neurol. 2015;72(8):874–881. doi:10.1001/jamaneurol.2015.0749. - Conrad K, Schössler W, Hiepe F, Fritzler MJ. Autoantibodies in organ specific autoimmune diseases: a diagnostic reference. Lengerich: Pabst Science Publishers; 2011.
- EUROIMMUN Medizinische Labordiagnostika AG. EUROLINE Paraneoplastic Neurologic Syndromes 12 Ag (IgG): test instruction. Version 20/03/2018. Lübeck: EUROIMMUN Medizinische Labordiagnostika AG; 2018.