Teiste proovimaterjalide võtmine molekulaardiagnostilisteks ja mikrobioloogilisteks uuringuteks

vt. ka  Tarvikud molekulaardiagnostilisteks uuringuteks

vt. ka Tarvikud mikrobioloogilisteks uuringuteks 

Emakakaelakanalikaabe

• Proovimaterjal võtta steriilse tampooniga.
• Esimese tampooniga eemaldada emakakaelakanali suudmelt limakork.
• Teise tampooniga võtta 1 – 2 cm sügavuselt kanalist proov, keerates tampooni mööda kanali sisepinda vähemalt kümme korda.
• HPV analüüsiks võtta materjal tampooniga või eelistatult tsütoloogilise harjakesega 1cm sügavuselt.
• Mükoplasmade külviks võtta materjal spetsiaalsesse külvisüsteemi.
• Proovinõu markeerida.

Ureetrakaabe

• Proovimaterjal võtta peenikese alumiiniumvarrega steriilse tampooniga.
• Tampoon viia meestel 4 cm ja naistel 1 – 2 cm sügavusele ureetrasse ja roteerida vastu limaskesta.
• Mükoplasmade külviks võtta materjal spetsiaalsesse külvisüsteemi.
• Proovinõu markeerida.

Tupekaabe

• Steriilse tampooniga hõõruda tupe limaskesta ja võtta tupeeritist tupe tagumisest võlvist ja/või emakakaelalt pöörava liigutusega.
• Mükoplasmade külviks võtta materjal spetsiaalsesse külvisüsteemi.
• Proovinõu markeerida.

Sperma

• Materjal kogutakse masturbatsiooni teel steriilsesse hermeetiliselt suletavasse proovinõusse.
• Proovinõu markeerida.

Siinuspunktaat

• Proovimaterjal võetakse põskkoopa punkteerimisel või endoskoopiliselt.
• Proovimaterjal kogutakse tampooniga transpordisöötmega katsutisse või viiakse süstlast geeltranspordisöötmega proovitopsi (kummikorgiga).

Ninaneelukaabe

• Juhul kui patsiendil on nohu, tuleb enne proovivõttu nina nuusata.
• Ninaneelukaabet on kõige parem koguda, kui patsient istub ja kallutab pea kergelt kuklasse.
• Kasuta proovi kogumiseks kuiva peenikese varrega tampooni.
• Vii tampoon piki ninavahekäiku suunaga allapoole ninaneelu. Täiskasvanutel umbes 5 cm sügavusele, lastel nina ja kõrva suhtes keskele. Roteeri 5 korda vastu ninaneelu limaskesta ja hoia paigal 5 sekundit.
• Eemalda tampoon ettevaatlikult ninast, aseta tagasi katsutisse ja märgista katsuti ribakoodiga.

Kurgukaabe

• Proovimaterjal võtta steriilse tampooniga.
• Proovimaterjal võtta hommikul, enne hammaste pesemist ja söömist.
• Tampooniga hõõruda tonsillidel, neelutagaseinal ja kurgukaartel katulist ja põletikulist piirkonda.
• Proovimaterjali võtmisel vältida tampooni kokkupuudet suu limaskestaga.
• Proovinõu markeerida.

Röga

• Proovimaterjal võtta steriilsesse keeratava korgiga proovinõusse. Uuringuks ei sobi tampooniga võetud proovimaterjal!
• Proovimaterjal võtta hommikul, loputada suud keedetud veega ja seejärel köhida röga steriilsesse proovinõusse.
• Mikrobioloogilisteks analüüsideks teostatakse proovimaterjalist esmalt preparaat, mis värvitakse Grami järgi. Kui preparaadis on 100 x suurendusel ühes vaateväljas lameepiteele >10 ja polümorfonukleaarseid leukotsüüte <10, siis käsitletakse materjali kui sülge ja mikrobioloogilist külvi ei teostata.
• Kui soovitakse uuringut nii aeroobsetele mikroobidele kui mükobakteritele, siis tuleb materjal saata kahes eraldi proovinõus.
• Proovinõu markeerida.

Trahheaaspiraat

• Proovimaterjal võtta steriilsesse keeratava korgiga proovinõusse.
• Materjal saadakse esmasel trahhea aspireerimisel steriilse sondiga. Kui sekreedi eritus on väike, võib eelnevalt hingamisteedesse viia 2 ml füsioloogilist lahust.
• Proovinõu markeerida.

Konjunktiivikaabe

• Mõlemast silmast võetakse materjal eraldi peenikese steriilse tampooniga.
• Silm puhastatakse eelnevalt füsioloogilise lahusega.
• Tampooniga tõmmatakse üle alalau konjunktiivi, vältides kokkupuudet ripsemete ja nahaga.

Väliskõrvaeritis

• Peenikese steriilse tampooniga võetakse eritist välisest kuulmekäigust.

Keskkõrvaeritis

• Proovimaterjal võetakse peenikese steriilse tampooniga.
• Puhastada kuulmekäik antiseptilise vahendiga.
• Kuulmekile perforatsiooni järgselt võetakse tampooniga keskkõrvaeritist läbi steriilse kõrvapeegli.
• Tümpanotsenteesil saadud materjal viiakse süstlast geeltranspordisöötmega proovitopsi (kummikorgiga).

Haavaeritis, haavandi eritis

• Proovimaterjal võetakse steriilse tampooniga.
• Haava piirkond puhastatakse eelnevalt füsioloogilise lahusega.
• Enne proovi võtmist eemaldatakse vajadusel nekrotiseerunud koed.
• Parimaks materjaliks haavast on süstlaga võetud aspiraat või koetükk, kui see pole võimalik võetakse materjal tampooniga võimalikult sügavalt.
• Uuringule lisada info, kas tegemist on pindmise- või süvahaavaga.

Mäda, abstsessimaterjal

• Proovivõtu piirkond puhastada antiseptilise vahendiga.
• Ava mädakolle, vajadusel kasutada skalpelli või aspireerida mäda süstlasse.
• Abstsessi puhul võetakse lisaks mädale ka materjali abstsessi põhjast (seinast).
• Materjal viiakse tampooniga transpordisöötmesse või punkteeritav mäda süstitakse geeltranspordisöötmega proovitopsi (kummikorgiga).

Biopsiamaterjal, puuk (terve või osa puugist)

• Proovimaterjal võtta steriilsesse lisanditeta katsutisse.
• Proovinõu markeerida.

Rinnapiim

• Proovimaterjal võtta steriilsesse keeratava korgiga proovinõusse.
• Rind pesta eelnevalt sooja vee ja seebiga, pigistada paar tilka rinnapiima, eemaldades sellega võimaliku kontaminatsiooni ja seejärel koguda rinnapiim proovinõusse.
• Proovinõu markeerida.

Liigesevedelik, pleuravedelik

• Materjal saadakse punkteerimise teel.
• Punkteeritav piirkond puhastatakse antiseptilise vahendiga.
• Enne materjali viimist, desinfitseerida geeltranspordisöötmega proovitopsi kork (korgi eemaldamine ei ole lubatud).
• Punkteeritav vedelik süstitakse geeltranspordisöötmega proovitopsi (kummikorgiga).
• Molekulaardiagnostiliseks analüüsiks võtta proovimaterjal steriilsesse proovitopsi.

Kõhuõõnevedelik

• Proovivõtmisel peab patsient olema istuvas asendis.
• Kõhu eessein puhastatakse antiseptilise vahendiga.
• Punkteeritakse kõhu keskjoonel, 3-5 cm nabast allpool, viies kateetri Douglase õõnde.
• Enne materjali viimist, desinfitseerida geeltranspordisöötmega proovitopsi kork (korgi eemaldamine ei ole lubatud).
• Punkteeritav vedelik süstitakse geeltranspordisöötmega proovitopsi (kummikorgiga).
• Molekulaardiagnostiliseks analüüsiks võtta proovimaterjal steriilsesse proovitopsi.

Kateetritükk, tsentraalkateetri tükk, veresoonekanüül

• Sondi otsast lõigatakse steriilsete kääridega vähemalt 5-7 cm tükk.
• Sondi tükk viiakse steriilsesse proovitopsi.

MRSA (metitsilliin resistentse S.aureus) külviks proovimaterjali võtmine

• MRSA kandluse uuringuks võetakse materjal erinevatest lokalisatsioonides: ninaesikust, kurgust ja nahalt (kubemevoldist, kaenlaalt või anuse ümbrusest).
• Proovimaterjal võetakse mõlemast ninaesikust sama tampooniga, hõõrudes tampooni vastu ninaesiku limaskesta vähemalt 3 sekundit.
• Proovimaterjal võetakse kurgust tonsillidelt, kurgukaartelt, tagaseinalt.
• Proovimaterjal võetakse mõlema kaenlaalt või kubemevoldist sama tampooniga, eelnevalt nahka puhastamata.
• Materjal viiakse tampooniga transpordisöötmesse.

Dermatofüütide molekulaardiagnostika uuringuks materjalide võtmine

• Ettevalmistused proovi võtmiseks: Vahetult enne proovimaterjali võtmist tuleks vältida kreemide ja ravimite kasutamist kahjustuskohal. Kahjustuskolle vajadusel desinfitseerida enne proovimaterjali võtmist 70% alkoholiga.
• Proovi kogumine: Proovimaterjal koguda musta paberümbrikusse. Ümbrik proovimaterjaliga panna seejärel patsiendi andmetega ümbrikusse.
• Proovimaterjali säilitamine: Kogutud proovimaterjal säilitada kuivas toatemperatuuril kuni 1 nädal, 2-8°C juures kuni 14 päeva. Transport toimub toatemperatuuril või jahedas.
• Nahakaabe: Steriilse nüri skalpelliga kraapida naha sarvkihti (kettusid) kogu kahjustuskolde ulatuses, eriti selle servaalalt. Mitme kahjustuskolde esinemise korral võtta eelistatavalt proov hiljem tekkinud, aktiivselt suureneva kahjustuskolde servaalalt. 
• Küüned: Eemaldada küüne tipmine osa ning koguda võimalikult proksimaalne osa küünest analüüsimiseks. Pindmise infektsiooni korral kraapida steriilse nüri skalpelliga küünevalli piirkonda või küüneplaadi pealispinda. Paksenenud küüne puhul koguda materjal küüneserva alt ja küünevalli piirkonnast.
• Juuksed: Kraapida steriilse nüri skalpelliga kahjustuskollet (eelistatavalt kahjustuskolde servaala) ning koguda nahakaaped ja kahjustunud juuksejuured. Kui kraapimise käigus nakatunud juuksejuuri kätte ei saa, kitkuda kahjustuskoldest pinsettide abil juukseid jälgides, et kaasatakse ka juuksejuur. Laborile on eelkõige oluline juursejuure osa, seetõttu  palume pikad juuksed lühemaks lõigata (kuni 1-2 cm pikkuseks). Kahjustunud juukseid on lihtsam koguda Woodi lambi valguses.

Kurguloputusvedelik

• Proovimaterjal sobib ainult SARS koroonaviirus 2 RNA määramiseks. Materjali kogumiseks on eraldi proovivõtukomplekt ning detailne juhend.
• Proovimaterjal tuleb koguda puhtasse, vaakumsüsteemiga topsi (sinise kaas).
• Markeeri vaakumkatsuti patsiendi ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja ribakoodiga.
• Vala tuubist 10 ml füsioloogilist lahust (NaCl) otse suhu, kurista vedelikku kurgus 10 sekundit. Lahust ei tohi alla neelata!
• Sülita suus olev füsioloogiline lahus topsikusse ning sulge kaas hoolikalt.
• Suru vaakumkatsuti topsiku kaanel oleva avause põhja. Vaakum tõmbab õige koguse lahust katsutisse. Eemalda katsuti avausest. Proovitops ja tühi soolalahuse ümbris viska ohtlike jäätmete prügikasti.
• Pakenda katsuti COVID-19 markeeringuga minigrip kotti. Väldi minigrip koti välispinna kontamineerumist.