C-peptiid (C-pept)

Analüüsi kirjeldus:

C-peptiid tekib pankrease Langerhansi saarekeste beetarakkudes sünteesitava proinsuliini lõhustumisel insuliiniks ja C-peptiidiks. Beetarakkude stimuleerimisel glükoosi või teiste sekretsiooni soodustavate ainetega vabanevad insuliin ja C‑peptiid võrdses koguses verre. Maksas seondub insuliin oma retseptoritega ja laguneb 5–10 minuti jooksul. C-peptiid seevastu laguneb maksas piiratud ulatuses ja eritub peamiselt neerude kaudu. Selle poolväärtusaeg on umbes 30–35 minutit, mistõttu C‑peptiid on insuliiniga võrreldes stabiilsem marker.

C‑peptiidi sisaldus seerumis peegeldab organismi endogeense insuliini tootmise võimet. Eksogeenne insuliin ja insuliinivastased antikehad ei mõjuta C‑peptiidi kontsentratsiooni ega selle määramist immuunmeetodil. Mitmed uuringud on näidanud, et C‑peptiid võib seonduda rakumembraanidega ja avaldada bioloogilist toimet, kuigi spetsiifilist retseptorit ei ole seni tuvastatud. C‑peptiidi määramine võimaldab hinnata pankrease beeta­rakkude funktsiooni ka insuliinravil olevatel diabeetikutel.

Näidustus:

• Hüpoglükeemiate diferentsiaaldiagnostika (insulinoom, insuliinravi, sulfonüüluurea ravi, Hirata tõbi)
• ja 2. tüüpi diabeedi eristamine
• Insuliini sekretoorse reservi hindamine diabeeti põdevatel patsientidel

C-peptiidi analüüs on vaja võtta paastuproovina.

Tõlgendus:

Täpsema informatsiooni saamiseks soovitatakse C-peptiidi määrata glükoosi taluvuse proovina. Ühekordne määramine söömata patsiendil on väheinformatiivne. Ainult C-peptiidi analüüsi põhjal raviotsuseid langetada ei tohiks.

1. tüüpi diabeedi, sh täiskasvanute latentse autoimmuunse diabeedi ehk LADA puhul jäävad C-peptiidi väärtused normi alumise piiri lähedale või < 0,3 nmol/L, mis on tingitud pankrease beetarakkude hävimisest ja viitavad insuliini defitsiidile.
2. tüüpi diabeedi puhul viitavad kõrged väärtused insuliiniresistentsusele. Haiguse süvenedes insuliini eritus väheneb ja ka C-peptiidi väärtused langevad kõrgetelt väärtustelt normi alumisele piirile.

Insuliinivastaste antikehade esinemisel võib insuliini tase olla kõrge, sest insuliini ja antikehade kompleksi poolväärtusaeg pikeneb, C-peptiidi taset insuliinivastased antikehad ei mõjuta.

Insulinoomile on iseloomulik kõrge insuliini ja C-peptiidi tase, kuid see ei korreleeru vere glükoosisisaldusega. Hüpoglükeemiaga (glükoos veres alla 2,5 mmol/L) patsientidel jääb C-peptiidi väärtus normi piiridesse või ei vähene 50%-ni algväärtusest.

Ülekaalulistel isikutel võib esineda kõrgemaid, alkohoolikutel madalamaid väärtusi.

Kirjandusallikad:

1. Abbott Laboratories. Alinity i C‑Peptide reagent information sheet. 2023-06.
2. Burtis CA, Ashwood ER, Bruns DE, editors. Tietz Fundamentals of Clinical Chemistry. 6th ed. St Louis (MO): Saunders/Elsevier; 2008.