Bensodiasepiinid uriinis (Bzd)

Analüüsi kirjeldus:

Bensodiasepiinid on kesknärvisüsteemi pärssivate ainete rühm (depressandid), mis GABA-A retseptori modulaatoritena tugevdavad pidurdusmediaatori gamma-aminovõihappe (GABA) toimet. Närvirakkude aktiivsus pidurdub ja toime ajule on sedatiivne. Bensodiasepiine kasutatakse ravimitena – anksiolüütikumid, trankvilisaatorid, unerohud, epilepsiavastased ravimid ja tsentraalsed lihasrelaksandid.

Erinevatel bensodiasepiinidel on erinev metaboliseerumise kiirus ja poolväärtusaeg, mistõttu nad erinevad üksteisest toime saabumise kiiruse, toime kestuse ja tugevuse poolest. Lühitoimeliste ravimite poolväärtusaeg on alla 24 h, nt alprasolaam, lorasepaam, bromasepaam, midasolaam, zopikloon; keskmise toimeajaga ühendite, nagu nitrasepaam, poolväärtusajad on pikemad kui 24 h ja pika toimeajaga ühendite, nagu diasepaam, poolväärtusajad on pikemad kui 48 h.

Bensodiasepiinide kasutamisega võib kaasneda psüühiline ja füüsiline sõltuvus, mille teke on seda tõenäolisem, mida suurem on annus ja mida pikem on ravi. Aja jooksul organism harjub annusega ja sedatiivse toime saamiseks on vaja suuremaid annuseid.

Sõltuvuse riski suurendab samaaegne sõltuvus alkoholist või teistest narkootilistest ainetest. Alkoholi ja bensodiasepiinide kombineeritud kasutamine suurendab surmaga lõppeva üleannustamise ohtu, kuna mõlemad toimivad GABA-retseptoritele ja võivad pärssida hingamist. Bensodiasepiinide ja opiaatide samaaegne kasutamine on uimastitega seotud surmajuhtumite peamine riskitegur.

Bensodiasepiinide sagedasemad kõrvaltoimed on väsimus ja unisus, reaktsioonivõime alanemine, ärevus, rahutus, agressiivsus, koordinatsiooni- ja mäluhäired.

Bensodiasepiinide üleannustamisele on iseloomulikud somnolentsus, segasus, ataksia, düsartria ja lihasnõrkus; väga suurte annuste puhul hüpotensioon, hingamise pärssimine ja kooma.

Ajaline püsivus uriinis on erinevatel bensodiasepiinidel erinev, nt diasepaamil 1–7 päeva.

Näidustus:

• Kahtlus bensodiasepiinide (kuri)tarvitamisele
• Sõltuvusainest tingitud mürgistus

Tõlgendus:

• Positiivne tulemus tähendab, et testitava aine sisaldus on kõrgem analüüsi avastamispiirist. Tulemus on kvalitatiivne ja ei näita sõltuvusaine taset, tarvitamise kestust, selle manustamise viisi ega aine kontsentratsiooni uriinis. Esmast positiivset skriiningtulemust on võimalik soovi korral kinnitada samast proovimaterjalist spetsiifilisema gaasikromatograafia massispektromeetria (GC-MS) metoodikaga.
• Negatiivne tulemus tähendab, et testitava aine sisaldus jääb alla avastamispiiri.
• Teatud ravimite tarvitamine võib analüüsil anda ristreaktsiooni (valepositiivse tulemuse).
• Kui proovimaterjali on võltsitud, lahjendatud või kui sellele on lisatud desinfitseerivaid või pleegitavaid aineid jm, võib analüüsi tulemus olla mõjutatud.
• Uriini võimaliku võltsimise tuvastamiseks teostab labor kreatiniini ja pH määramist, mille tulemusi vastustega ei väljastata.

Sõeltesti tulemuse tõlgendamisel tuleb kindlasti arvestada kliinilist pilti ja võimalikke ristreaktsioone patsiendile manustatavate ravimitega.

Analüüs teostatakse ainult meditsiinilistel näidustustel. Sõltuvusaine kuritarvitamise sedastamine juriidilistel näidustustel teostatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis.

Kirjandusallikad:

1. Burtis CA, Ashwood ER, Bruns DE, editors. Tietz Textbook of Fundamentals of Clinical Chemistry. 6th ed. St. Louis: Elsevier Saunders; 2008.
2. European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction (EMCDDA). Drug profiles. [Internet]. [vaadatud 12.2025]. Saadaval: https://www.emcdda.europa.eu
3. Abbott Laboratories. Alinity c reagent instructions. 2018, 2019. [Internet]. [vaadatud 12.2025]. Saadaval: https://www.corelaboratory.abbott
4. Tervise Arengu Instituut. Uimastitarvitamise olukord 2024. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2024. [Internet]. [vaadatud 12.2025].
   Saadaval: https://www.tai.ee/sites/default/files/2025-07/uimastitarvitamise_olukord_2024.pdf