Opiaadid uriinis (Mop)

Analüüsi kirjeldus:

Opiaatide hulka kuuluvad unimagunas (Papaver somniferum) sisalduvast piimmahlast saadavad oopiumi derivaadid ja sünteetilised ühendid. Oopium sisaldab kuni 40 erinevat nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi, millest tähtsamad narkootilised alkaloidid on morfiin, kodeiin ja tebaiin. Oopium sisaldab umbes 4–21% morfiini ja vähesel määral kodeiini.

Opiaadid on eufooriat tekitava toimega narkootilised ained.

Kesknärvisüsteemi opioidiretseptoritega seonduvate sarnase toimega ainete üldnimetus on opioidid. Need võivad olla looduslikud (morfiin), poolsünteetilised (valmistatud loodusliku opioidi molekuli struktuuri muutes, nt heroiin), sünteetilised (toimelt sarnased morfiiniga, kuid erineva molekulaarse struktuuriga – nt metadoon, fentanüül, tramadool, oksükodoon jt) ning organismi enda toodetud morfiinisarnased ühendid, nn endogeensed opioidid (endorfiinid).

Opiaadid on tugevatoimelised valuvaigistid. Neil on sedatiivne toime ning nad võivad põhjustada ortostaatilist hüpotensiooni ja eufooriat. Mõnedel ravimpreparaatidel on köha pärssiv ja kõhulahtisuse vastane toime.

Opiaate võidakse süstida (lihasesiseselt, veenisiseselt – heroiin), suitsetada (heroiin, oopium), manustada suukaudselt, keelealuselt või rektaalse suposiidina. Heroiin imendub süstimisel kohe, toime saabub kiiresti ning see võib viia üleannustamiseni – eriti, kui seda kombineeritakse muude ainete, nt alkoholi või bensodiasepiinidega. Heroiin metaboliseerub organismis morfiiniks.

Opiaatide üleannustamise korral tekib eufooria, tundlikkuse häired, mioos, iiveldus ja oksendamine, hingamise pärssumine ja lämbumine (heroiin), kardiopulmonaarne puudulikkus ja kooma. Opiaatide antidoot on naloksoon.

Morfiini poolväärtusaeg plasmas on 1,3–6,7 tundi, uriinis on see määratav 1–3 päeva. Heroiini poolväärtusaeg plasmas on 0,1–0,25 tundi, uriinis on see määratav < 1 päeva. Kodeiin on määratav uriinis 2 päeva jooksul.

Näidustus:

• Kahtlus opiaatide tarvitamisele
• Sõltuvusainest tingitud mürgistus

Tõlgendus:

• Positiivne tulemus tähendab, et testitava aine sisaldus on kõrgem analüüsi avastamispiirist. Tulemus on kvalitatiivne ega näita sõltuvusaine taset, tarvitamise kestust, selle manustamise viisi ega aine kontsentratsiooni uriinis. Esmast positiivset skriiningtulemust on võimalik soovi korral kinnitada samast proovimaterjalist spetsiifilisema gaasikromatograafia-massispektromeetria (GC-MS) metoodikaga.
• Negatiivne tulemus tähendab, et testitava aine sisaldus jääb alla avastamispiiri.
• Kui proovimaterjali on võltsitud, lahjendatud või kui sellele on lisatud desinfitseerivaid või pleegitavaid aineid jm, võib analüüsitulemus olla mõjutatud.
• Uriini võimaliku võltsimise tuvastamiseks teostab labor kreatiniini ja pH määramist, mille tulemusi vastustega ei väljastata.

Sõeltesti tulemuse tõlgendamisel tuleb kindlasti arvestada kliinilist pilti ja võimalikke ristreaktsioone patsiendile manustatavate ravimitega.

Analüüs teostatakse ainult meditsiinilistel näidustustel. Sõltuvusaine kuritarvitamise sedastamine juriidilistel näidustustel teostatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis.

Kirjandusallikad:

1. Burtis CA, Ashwood ER, Bruns DE, editors. Tietz Textbook of Fundamentals of Clinical Chemistry.
   6th ed. St. Louis: Elsevier Saunders; 2008.
2. European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction (EMCDDA). Drug profiles. [Internet]. [vaadatud 12.2025]. Saadaval: https://www.emcdda.europa.eu
3. Abbott Laboratories. Alinity c reagent instructions. 2018, 2019. [Internet]. [vaadatud 12.2025]. Saadaval: https://www.corelaboratory.abbott
4. Tervise Arengu Instituut. Uimastitarvitamise olukord 2024. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2024. [Internet]. [vaadatud 12.2025].
   Saadaval: https://www.tai.ee/sites/default/files/2025-07/uimastitarvitamise_olukord_2024.pdf