et
ru
en
FSH ja LH on hüpofüüsi eessagaras produtseeritud glükoproteiinid, mis alluvad hüpotalamuse mõjule gonadotropin releasing hormone (GnRH) vahendusel. Gonadotropiinide FSH ja LH ülesandeks on folliikulite kasvu ja küpsemise ning steroidhormoonide (östrogeenid, gestageenid, androgeenid) biosünteesi stimuleerimine munasarjade kollaskehas. Meestel stimuleerib FSH spermatogeneesi ning LH testosterooni biosünteesi Leydigi rakkudes.
Näidustus:
Enamasti määratakse FSH ja LH koos.
- Menstruatsioonitsükli häirete diagnostika
- Infertiilsus
- Ovulatsiooniaja määramiseks ja indutseeriva ravi jälgimiseks
- Meeste hüpogonadism
Analüüsimeetod: Kemoluminestsentsmeetod
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
Kliiniliselt olulised on nii püsivalt normist kõrgemad kui ka madalamad FSH ja LH väärtused. Samuti on oluline FSH ja LH kontsentratsioonide omavaheline suhe.
Kõrged FSH ja LH väärtused (hüpergonadotroopne hüpogonadism):
- Primaarne ovariaalpuudulikkus, millega kaasneb primaarne või sekundaarne amenorröa
- Indutseeritud enneaegne menopaus – põhjuseks on munasarjade kirurgiline eemaldamine (koos emakaga või ilma) või kahjustus keemia- või kiiritusravi tagajärjel
- Resistentsete ovaariumide sündroom (munasarjadel võivad puududa retseptorid gonadotroopseks funktsiooniks)
- Kilpnäärme haigused (hüpotüreoidism)
- Turneri, Swyeri, Downi sündroomid
- FSH kõrge väärtus (>30 mU/mL): klimakteerium. Teatud reservatsiooniga võib arvestada, et rasestumine pole enam võimalik ja kontratseptsioon pole vajalik. Samas on soovitatav östrogeen-gestageen asendusravi.
- Meestel testikulaarne hüpogonadism (Klinefelteri sündroom)
Madalad FSH ja LH väärtused (hüpogonadotroopne hüpogonadism):
- Sekundaarne ovariaalpuudulikkus – sageli on hüpo- või normogonadotroopsete menstruatsioonitsükli häirete põhjuseks hüpotalamuse või hüpofüüsi defektist tingitud puudulik või täiesti puuduv GnRH pulsatiilne sekretsioon hüpotalamusest. Hüpotalaamiline ovariaalpuudulikkus võib kliiniliselt avalduda oligomenorröa, corpus luteumi puudulikkuse, anovulatoorse tsükli või amenorröa kujul, olenevalt GnRH sekretsiooni iseloomust.
Häireid hüpotalamo-hüpofüsaarses süsteemis võivad põhjustada:
- Muutused neurotransmitterite süsteemis hüpotalaamiliselt toimivate farmakonide, psüühilise ja füüsilise stressi, raske depressiooni, endogeensete opiaatide mõjul
- Toitumishäired (Anorexia nervosa, dieet jms)
- Endokrinopaatiad – hüpotüreoidism, diabeet, Cushingi sündroom
- Hüpotalamuse düsfunktsioon – Nucleus arcuatus’e tuuma defektid või hüpoplaasia (Kallmanni sündroom)
- Traumast või kasvajast tingitud hüpotaalamo-hüpofüsaarse süsteemi kahjustused – peatrauma, Sheehani sündroom, ”tühi” sella turcica
- Hüperprolaktineemia – prolaktinoom
LH ja FSH suhte muutumine LH kasuks (LH/FSH >2) viitab hüperandrogeneemilisele ovariaalpuudulikkusele. Hüperandrogeneemia võib olla ovariaalne (polütsüstiliste ovaariumide sündroom) või adrenaalne. Androgeenide päritolu aitavad selgitada DHEAS määramine (95% produtseeritakse neerupealiste koores) või deksametasoontest.
