Riik
et et
Analüüside vastused tervishoiutöötajale

Plii veres (Pb)

Analüüsi kirjeldus:

Plii on keskkonnas esinev raskemetall, mis võib sattuda atmosfääri nii tööstusliku tegevuse tulemusena kui ka inimese muu elutegevuse käigus. Pliil ei ole inimorganismis ühtegi kasulikku funktsiooni. Plii võib esineda nii looduslikes pinnakihtides kui ka põhjavees; see võib akumuleeruda taimedes ja loomades. Kuigi plii kasutamist tööstuses on vähendatud, on see endiselt mõnedes tööstusharudes kasutusel – nt sõidukite pliiakude, laskemoona, pliid sisaldava klaasi ja keraamika, röntgenkiirguse varjestamiseks mõeldud kaitsete tootmisel jm. Pliitolmuga võib kokku puutuda vanade hoonete renoveerimistöödel, jäätmekäitlusel ja vanametalli käitlemisel.

Plii võib sattuda organismi pliitolmu või -suitsu sissehingamisel, saastunud veega, allaneelamisel või sellega kokkupuutumisel. Laste organismi võib plii sattuda kokkupuutel täiskasvanute tööriietega, harvem pliiga saastunud tolmu sissehingamisel. Täiskasvanutel imendub organismi sattunud pliist 5–10%, lastel võib plii imendumine olla suurem – raua, tsingi ja kaltsiumi defitsiidi korral isegi kuni 50%. Plii võib mõjutada nii meeste kui ka naiste seksuaalfunktsiooni ja viljakust, põhjustada iseeneslikke aborte või tõsiseid kaasasündinud väärarenguid. Plii liigsel sisaldusel on kahjulik mõju verele, närvisüsteemile, neerudele, südamele ja veresoonkonnale. See ladestub luudesse ja hammastesse, kust vabaneb aeglaselt (poolväärtusaeg kuni 20 aastat). Pehmetes kudedes on poolväärtusaeg lühem – 2–4 nädalat.

Veres leiduvast pliist seondub 95% erütrotsüütide membraanidega, mistõttu plii kontsentratsiooni määramiseks veres sobib täisveri, mitte seerum või plasma.

Olulisemad plii kahjulikud mõjud organismile:

  1. Pidurdab hemoglobiini (heemi) sünteesi.

Plii inhibeerib olulisi heemi sünteesiks vajalikke ensüüme (delta-aminolevuliinhappe süntetaas, delta-aminolevuliinhappe dehüdrataas, ferrokelataas). Selle tulemusena pärsitakse nii porfobilinogeeni moodustumist kui ka raua liitumist protoporfüriin IX-ga, mis on heemi sünteesi viimane etapp. Suureneb tsinkprotoporfüriini süntees erütrotsüütides, mida on võimalik määrata vereanalüüsiga.

Võib tekkida mikrotsütaarne või normotsütaarne hüpokroomne aneemia.

  1. Närvisüsteemi kahjustus. Närvisüsteemi kahjustuse suhtes on väga tundlikud lapsed: on tuvastatud unisust, väsimust, intelligentsustaseme langust, hüperaktiivsust, peenmotoorika häireid, aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, peavalu jm.
  2. Mõju neerufunktsioonile. Plii pikaaegne mõju kahjustab proksimaalseid neerutuubuleid.
  3. Pliil on kahjustav toime spermatogeneesile ja naiste
  4. Võimalik on kantserogeenne toime.

Näidustus: Pliiga kokkupuute tuvastamine, pliimürgistuse diagnostika

Tõlgendus: Normist kõrgemad väärtused viitavad kokkupuutele pliiga ja pliimürgistuse võimalusele.

Kirjandus:

  1. Wallach J. Wallach’s Interpretation of Diagnostic Tests. 9th ed. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 2011.
  2. Burtis CA, Ashwood ER, Bruns DE. Tietz Textbook of Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics. 6th ed. St. Louis (MO): Elsevier Inc.; 2014.
  3. European Commission. Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on substances of human origin (SoHO) for human application. COM/2023/71 final [Internet]. Brussels: European Commission; 2023 [vaadatud 01.10.2025]. Saadaval: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52023PC0071
  4. Jürgenson M. Plii toime käitumisele ja aju neogeneesile [magistritöö]. Tartu: Tartu Ülikool; 2005.