et
ru
en
Digoksiin on südameglükosiid, mida kasutatakse kardiotoonilise ja arütmiavastase ravimina. Digoksiini terapeutiline vahemik on kitsas ja doseerimine on individuaalne. Terapeutilise piiri ületamisel tekib glükosiidi intoksikatsioon.
Manustatud doosist imendub seedetraktis kuni 80% jõudes maksimaalse kontsentratsioonini 1 – 2 tunni pärast. Seerumis on umbes 20% digoksiinist seotud valkudega (peamiselt albumiiniga). Suurem osa (ca 90%) ravimist eritub organismist glomerulaarfiltratsiooni teel. Ravimi poolestusaeg täiskasvanutel normaalse neerufunktsiooni korral on 30-50 tundi.
Näidustus:
- Ravimimürgistuse diagnostika
- Optimaalse raviskeemi leidmine. Proov tuleb võtta vahetult enne järgmise ravimiannuse manustamist, aga mitte enne 6h möödumist eelmisest annusest.
Analüüsimeetod: Kemoluminestsentsmeetod
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
Digoksiini kontsentratsiooni, mis on ülalpool terapeutilist vahemikku, nimetatakse toksiliseks. Digoksiini kontsentratsiooni ≥1,2 μg/L peetakse kriitiliseks.
Intoksikatsiooni sümptomid: arütmia, südame erutusjuhte häired, iiveldus, oksendamine.
Mürgistusrisk suureneb neerupuudulikkuse, hüpokaleemia, ureemia, hüpoksia, hüperkaltseemia, hüpotüreoosi, hüpomagneeseemia korral. Mitmed ravimid (kinidiin, verapamiil, spironolaktoon, amiodaroon) pikendavad digoksiini poolestusaega ja seega üledoseerimise riski.
