et
ru
en
80% lastest on kuuendaks eluaastaks põdenud kõrvapõletikku. Diagnoos püstitatakse enamasti kliinilise pildi järgi ja eristatakse välis- ja keskkõrvapõletikku.
Väliskõrva mikrofloora sarnaneb nahamikroflooraga, peamiselt esinevad stafülokokid ja korüneformsed bakterid. Sagedasemateks väliskõrvapõletiku tekitajateks on Staphylococcus aureus, Streptococcus pyogenes, Pseudomonas aeruginosa (nn ujujate kõrv) ja Aspergillus spp..
Sagedasemad keskkõrvapõletiku tekitajad on Staphylococcus aureus, Streptococcus pneumoniae, Streptococcus pyogenes, Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis, Pseudomonas aeruginosa ja viirused nagu RS viirus, Influenza viirus, Enteroviirus või Rhinoviirus. Kroonilise mädase otiidi puhul võivad tekitajateks olla ka Staphylococcus epidermidis, Corynebacterium spp., Candida spp., Bacteroides spp., Nocardia spp. ja Peptostreptococcus spp.. Võib esineda ka viirus-bakter segainfektsiooni, mille puhul sümptomite kestus pikeneb. <6 kuu vanuste laste keskõrvapõletiku tekitajaks võib olla ka Chlamydia trachomatis.
Näidustus: Välis-või keskkõrvapõletik
Uuritav materjal: Väliskõrvaeritis, keskkõrvaeritis (sh paratsenteesil saadud punktaat)
Analüüsimeetodid: Algmaterjali mikroskoopia, aeroobne külv söötmetele, haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine
Tõlgendus:
Negatiivne külvitulemus ei välista keskkõrvainfektsiooni, krooniliste infektsioonide puhul jääb bakter sageli isoleerimata. Valenegatiivne tulemus võib esineda normaalse mikrofloora ülekasvu korral. Tavaliselt loetakse koagulaasnegatiivsed stafülokokid ja korüneformsed bakterid normaalseks mikroflooraks, välja arvatud juhtudel, kui nende kasv on suures hulgas ja monokultuurina.
