et
ru
en
Kaalium on peamine rakusisene katioon, mis osaleb lihaste, südame, neerude ja kesknärvisüsteemi ainevahetuses, määrab sile- ja vöötlihaste toonuse, toimib neuromuskulaarses erutusjuhtes.
Kaaliumi kontsentratsioon veres sõltub tema saadavusest (toiduga, endogeensel rakkude lagunemisel), eritusest uriiniga ning liikumisest intra- ja ekstratsellulaarse ruumi vahel.
Kaaliumi eritumist uriiniga mõjutavad vere happe-aluse tasakaal, neerutuubuluste terviklikkus, kortisool, aldosteroon.
Kaaliumi liikumist vedelikuruumide vahel reguleerivad rakusisene pH (atsidoosi korral rakust välja, alkaloosi korral rakku), insuliin, katehoolamiinid.
Näidustus:
Rutiinanalüüs vedeliku- ja happe-aluse tasakaalu häirete korral, kui esinevad:
- patoloogiline vedelikukadu gastrointestinaalselt või neerude kaudu
- neerufunktsioonihäired
- diabeetiline ketoatsidoos
- kaaliumasendusravi
- digoksiinimürgistuse oht
Analüüsimeetod: Potentsiomeetria
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
Kaaliumi kõrged väärtused:
- Renaalne kaaliumi erituse vähenemine: äge ja krooniline neerupuudulikkus, kaaliumisäästvad diureetikumid, atsidoos, mineralokortikoidide defitsiit
- Jaotuvushüperkaleemia: atsidoos, koekahjustused (hemolüüs, põletused, tuumorimassid), diabeet
- Ülemäärane kaaliumi manustamine neerufunktsiooni kahjustuse foonil
- Pseudohüperkaleemia: vereproovi hemolüüs
- Tavaliselt on hüperkaleemia ülaltoodud põhjuste kombinatsioon.
Kaaliumi madalad väärtused:
- Kadu ekstrarenaalsetel põhjustel: diarröa, oksendamine, lahtistid, rohke higistamine
- Renaalne kadu: neeruhaigused, diureetikumid, mineralokortikoidide liig, renaalne tubulaarne atsidoos
- Vähene saadavus toiduga, ebaõige parenteraalne ravi
- Kaaliumi liikumine ekstratsellulaarsest ruumist intratsellulaarsesse ruumi (diabeetilise kooma insuliinravi periood), alkaloos