et
ru
en
Bilirubiin on erütrotsüütide lõhustumise tagajärjel vabaneva heemi laguprodukt, mis satub retikuloendoteliaalsüsteemist (peamiselt põrnast) vees lahustumatuna verre (konjugeerimata e vaba bilirubiin). Plasmas seondub bilirubiin albumiiniga ning transporditakse maksa, kus see konjugeeritakse glükuroonhappega. Tekkinud vesilahustuv konjugeeritud bilirubiin satub sapiga soolde ja vähesel hulgal ka vereringesse.
Seerumi üldbilirubiinist moodustab enamuse (ca 90%) bilirubiini konjugeerimata fraktsioon.
Bilirubiin esineb veres kolme fraktsioonina:
- Konjugeerimata bilirubiin – praktiliselt vees lahustumatu
- Glükuroonhappega konjugeeritud bilirubiin
- Delta-bilirubiin – seotud kovalentselt albumiiniga
Näidustus:
- Maksa ja sapiteede haiguste diagnostika
- Ikteruse põhjuste leidmine
- Hemolüüsi tuvastamine ja selle kulu jälgimine: hemolüütilised aneemiad, neonataalne ikterus
Analüüsimeetod: Fotomeetria
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
Hüperbilirubineemia konjugeerimata bilirubiini arvel:
- Bilirubiini produktsiooni suurenemine (hemolüütilised aneemiad, Rh-konflikt, ABO isoimmunisatsioon, massiivne vereülekanne, suurte hematoomide resorptsioon, polütsüteemia)
- Konjugatsioonivõime mitteküpsus (neonataalne ikterus), konjugatsioonivõime kongenitaalne puudulikkus (Gilbert sündroom jt)
- Hepatiit, tsirroos
Hüperbilirubineemia konjugeeritud bilirubiini arvel:
- Intra- või ekstrahepaatiline sapistaas: sapikivid, tuumor, metastaasid, põletik, operatsioonitrauma
- Harvaesinevad kongenitaalsed defektid (Dubin-Johnsoni, Rotor´i jt sündroomid)
Sega-hüperbilirubineemia:
- Erineva geneesiga (toksiline, põletikuline, tumoroosne, tsirrootiline) maksarakkude kahjustus
