Meeste peamiseks androgeenseks hormooniks on testosteroon, mida sünteesitakse testiste Leydigi rakkudes ning mille paljude funktsioonide hulka kuulub osalemine spermatogeneesis ning sugunäärmete ja väliste suguorganite kasvu ja funktsiooni stimuleerimises. Naistel produtseeritakse testosterooni munasarjade theca interna rakkudes ja neerupealistes. Sünteesi stimuleerib luteiniseeriv hormoon (LH).
Enamus veres ringlevast testosteroonist on seotud suguhormoone siduva globuliiniga (SHBG) ja nõrgemalt ka albumiiniga. Vaba fraktsioonina on meestel 1 – 3% ja naistel 0,5 – 1,3% testosteroonist.
Androgeenid stimuleerivad karvakasvu kubeme ja aksillaarpiirkonnas, suurendavad liibidot ning mõjutavad välissuguelundite kujunemist.
Näidustus:
Naistel:
- Steriilsuse põhjuste selgitamine
- Kahtlus hüperandrogeneemilisele ovariaalpuudulikkusele
- Androgeene produtseeriva kasvaja diagnostika ja hirsutism
Meestel:
- Hüpogonadismi diagnostika, infertiilsuse ja teiste seksuaalsete düsfunktsioonide ning impotentsuse uurimine
Analüüsimeetod: Kemoluminestsentsmeetod
Referentsväärtused: vt tabelist
Meeste testosterooni referentsväärtus on paika pandud hommikuste kontsentratsioonide põhjal.
Tõlgendus:
Noortel meestel (20 – 45 a) võib testosterooni sisaldus seerumis ööpäeva jooksul kõikuda. Hommikul (enne kl. 11) mõõdetud väärtused võivad õhtusest tulemusest olla 25-35% kõrgemad. Vanematel meestel (>70 a) erinevus hommikuse ja õhtuse tulemuse vahel väheneb ja võib olla kuni 10%.
Testosterooni kõrged väärtused:
-
Naistel polütsüstilised munasarjad (FSH – LH suhte muutumine LH kasuks), munasarjade ja neerupealiste androgeene produtseerivad kasvajad, ravimid – androgeenid, anaboolsed steroidid, glükokortikoidid, kontratseptiivid, antiepileptikumid
-
Meestel hüpertüreoidism, adrenaalne tuumor, poistel varane puberteet
- Oodatust kõrgemaid tulemusi võib põhjustada ka suurem kehaline aktiivsus, füüsiline pingutus (sportimine, stress).
Testosterooni madalad väärtused:
-
Meestel primaarne ja sekundaarne hüpogonadism, Klinefelteri sündroom, Down’i sündroom, hiline puberteet, hüpopituitarism, orhidektoomia, pikemaajaline alkoholi tarbimine, raske füüsiline koormus, östrogeenteraapia
Androgeenide päritolu selgitamiseks saab kasutada 95% ulatuses neerupealistest pärineva DHEAS määramist või deksametasoontesti. Kui mõlema androgeeni tase on referentsväärtuse piires, kuid kliiniliselt on ilmne androgeenide üleproduktsioon, siis viitab see ülemäärasele vabale testosteroonile ning SHBG hulga vähenemisele. Selline olukord võib kaasneda näiteks hüpotüreoosiga.
Hüpertüreoosi puhul SHBG sisaldus suureneb. See toob endaga kaasa vaba testosterooni hulga vähenemise ja kerge hüpogonadismi, kuigi testosteroon jääb normi piiridesse.
Vaba testosterooni määramine on arvutuslik ja toimub Vermeuleni valemi järgi. Vaba testosterooni arvutuseks on vaja määrata nii Testosteroon kui ka SHBG. Valemis võetakse arvesse ka albumiini konstanti.