Maksa-neeru mikrosoomide vastane IgG (S-LKMA IgG)

Maksa-neeru mikrosoomide vastaseid IgA, IgM ja IgG antikehi seerumist (liver, kidney microsomal antibodies) määratakse teist tüüpi autoimmuunse hepatiidi diagnoosimiseks, mis esineb peamiselt lastel ja moodustab autoimmuunsetest hepatiitidest ca 10%. LKMA antikehi leitakse samuti hepatiitide  B ja C ning ravimindutseeritud hepatiitide korral. LKMA antikehad on suunatud rakkudes paikneva tsütokroom P 450 2D6 vastu. 

Näidustused:

  • II tüüpi autoimmuunne hepatiit
  • Autoimmuunsete hepatiitide diferentsiaaldiagnostika
  • Maksatsirroos

Analüüsimeetod: kaudne immuunfluorestsentsmeetod (IIF)

Referentsväärtused vt tabelist

Tõlgendus:

II tüüpi ravimata autoimmuunnse hepatiidi korral leitakse LKM antikehasid kõrges tiitris ja see korreleerub autoimmuunse hepatiidi aktiivsusega. Autoimmuunse hepatiidi korral esineb patsientidel hüpergammaglobulineemia (IgG tõusnud, IgA ja IgM normis), kõrgenud on maksaensüümide väärtused jm. Madalas tiitris antikehi võib leida ka tervetel inimestel, PBC haigetel, alkohoolse maksatsirroosiga haigetel,  sapiteede obstruktsiooni, kasvajate, viirusinfektsioonide jt korral. LKM antikehade sisaldus seerumis langeb immuunsupressiivse ravi tulemusena ja haiguse remissioonifaasis antikehad sageli puuduvad.

Autoantikehade seos erinevate maksahaigustega:
Autoantikeha ANA SMA SLA LKM pANCA AMA
I tüüpi autoimmuunne hepatiit (SMA positiivne hepatiit) 100% 60-   90% 100%
II tüüpi autoimmuunne hepatiit (LKMA positiivne hepatiit) 60-90% 100%
III tüüpi autoimmuunne hepatiit 100%
Primaarne biliaarne (PBC) <10% 10% <10% 95%
Primaarne skleroseeruv kolangiit 5% <10% 80%
II tüüpi autoimmuunne hepatiit kroonilise C hepatiidi korral 5% 5% 100%