Veenivere võtmise protseduur

JU-LAB-301
13.04.2025 ver. 5.0

Oluline teada

Tavaliselt võetakse verd küünarlohu piirkonna keskmisest soonest. Patsiendile on selles piirkonnas nõelatorge vähem valulik, kuna see soon on nahale lähedal. Alternatiivseteks verevõtukohtadeks on küünarvarre seesmise pinna-, randme- ja käeseljaveenid.
Verd ei võeta: laialdaselt armistunud alalt, põletushaavadega alalt, turses aladelt, hematoomiga aladelt, kanüüliga veenist, dialüüsi-fistliga käelt.
Verevõtuks tuleb patsient sobivalt ette valmistada. Ettevalmistus võib analüüsiti olla erinev. Vajadusel täpsustada tingimused laboriga.
Patsiendi ettevalmistusel lähtutakse dokumendis „EFLM-COLABIOCLI ühissoovitused veenivere võtmiseks“ ver 1.1, juuni 2018 toodud soovitustest, mis kehtivad suurema lapse ja täiskavanud patsiendi verevõtuks ettevalmistuseks. Soovitused ei kehti beebidele ja väikelastele.
Patsiendi ettevalmistus verevõtuks on järgmine:
- Veri võtta hommikupoolikul enne kella 12.00, parim aeg on kell 8.00-10.00.
- Patsient peab olema eelnevalt vähemalt 1 tund ärkvel.
- Verevõtule eelneval päeval võib süüa ja juua nagu tavaliselt, kuid soovitav on piirata alkoholi, kohvi ja rasvase toidu tarbimist.
- Patsient peab olema eelnevalt paastunud 10-14 tundi.
  - Vere võtmise hommikul ei tohi tarbida kofeiini sisaldavaid jooke (kohv, tee, energiajoogid).
  - Ei tohi kasutada närimiskummi.
  - Soovitav on selle aja jooksul juua üks klaas puhast maitsestamata gaasita vett.
- Enne vere võtmist ei ole patsiendile lubatud: tubakatoodete kasutamine, võimalusel ravimite ja toidulisandite kasutamine, tugev füüsiline pingutus ja emotsionaalne koormus.
- Enne vere võtmise protseduuri peab patsient vereringe stabiliseerimiseks vähemalt 15 minutit rahulikult istuma.
NB! Kui verd võetakse söönud patsiendilt või patsient ei ole korralikult ette valmistatud, tuleb see dokumenteerida, et analüüsitulemusi saaks korralikult tõlgendada.
NB! Vere võtmine söönud patsiendil ei ole lubatud analüüside korral, mis vajavad paastumist: glükoosi koormustest, laktoosi koormustest, insuliin, c peptiid, gastropaneel, gastriin.
Protseduuri ajaks tuleb tagada patsiendile mugav ja optimaalne asend. Seejuures tagada patsiendi käele õige asend: patsiendi õlg on randmest kõrgemal ning käsi on välja sirutatud nii, et moodustab õlast randmeni sirgjoone.
Punktsioonikohta ei tohi kloppida ega hõõruda. Patsient ei tohi kätt “pumbata” ja soovitavalt ka mitte rusikasse suruda. Need tegevused võivad põhjustada hemolüüsi, hemokontsentratsiooni või pseudo-hüperkaleemiat.
Veenipunktsiooni koha desinfitseerimiseks kasutada 70% etüülalkoholi või muud sobivat desinfitseerimisvahendit.
- Puhastada tuleb ühe pühkega. Mitte kasutada sama tupsu kaks korda. Vajadusel kasutada naha puhastamiseks kahte või enamat desinfitseerivat tupsu.
- Desinfitseerimise järgselt lasta nahal õhu käes kuivada, et nõela kaudu ei satuks vaakumkatsutisse puhastusainet, mis võib soodustada hemolüüsi.
- Desinfitseeritud nahka ei tohi pärast puhastamist puudutada.
Võimalusel teostada verevõtt žgutti kasutamata. Žgutti kasutamisel asetatakse žgutt umbes 7-8 cm punktsioonikohast ülespoole sellise tugevusega, et sõrm mahuks žguti ja naha vahele. Žgutt avada kohe, kui nõel on veenis ja algab verevool vaakumkatsutisse. Vere võtmisel on oluline, et veresoonte kokku surumise aeg žgutiga oleks minimaalne. Kuni ühe minutiline žguti pealhoidmine ei mõjuta oluliselt verest tehtavaid tavauuringuid.
Kui veenipunktsiooni käigus tuleb võtta verd erinevatesse vaakumkatsutitesse, tuleb järgida katsutite täitmise järjekorda. Vt. JU-LAB-301 Lisa 1 või kodulehel https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/uuringumaterjalide-votmine/
Vaakumkatsuti peab täituma ettenähtud mahuni, et tagada vere ja lisandi õige vahekord – verd ei tohi katsutis olla mahumärgist vähem (lahjendusefekt) ega rohkem (hüübimise oht).
- Hüübimisanalüüside korral (naatriumtsitraadiga katsuti, helesinine kork) peab katsuti kindlasti olema täidetud ettenähtud mahumärgini.
- Ülejäänud katsuteid ei saa kasutada kui need on alatäitetud ehk täitunud alla 90% täitumismahust.
- Erandolukorras saab hüübimisaktivaatoriga (CAT katsuti, kollase korgiga) katsutist analüüse teostada ka juhul kui katsuti on alatäidetud. Oluline, et verd on analüüside teostamiseks piisavalt.
- Kui CAT katsuti ei ole täitunud ettenähtud mahumärgini, tekib vaakumkatsutisse jäänud vaakumi tõttu hemolüüs. Selle vältimiseks võtta katsutilt korraks kork pealt, et eemaldada jääk vaakum ning seejärel sulgeda katsuti uuesti korralikult korgiga. NB! Katsutit ei tohi avada, kui tellitud on ioniseeritud kaltsiumi analüüs.
Vere võtmisel hoida katsutit sellises asendis, et veri valguks mööda katsuti seina. Kui veri pritsib vastu katsuti põhja ja moodustub vaht, võib see põhjustada hemolüüsi.
Vere võtmisel jälgida, et katsuti kork oleks kõrgemal ja põhi madalamal, et vältida katsutis olevate ainete sattumist nõela.
Lisandit sisaldaval katsutil keerata kohe peale täitumist põhi üles-alla, et veri seguneks lisandiga – hüübimisanalüüside puhul 4 korda, muude katsutite puhul vähemalt 8 korda. Õhumull peab liikuma katsuti ühest otsast teise. NB! Katsutit ei tohi loksutada ega raputada!
- NB! Mitme katsuti täitmisel segada iga katsutit kohe peale täitumist ühekordse üles-alla pööramisega ning segada katsuteid vajalik arv kordi siis, kui kõik katsutid on verega täitunud ja nõel patsiendi veenist eemaldatud.
Kui veri ei valgu katsutisse või selle vool lakkab enne, kui katsuti on täitunud, on põhjuseks veenipunktsiooni ebaõnnestumine või soonesein on imetud vastu nõela ava.
- Lahendus: muuta nõela asendit – viia nõel sügavamale, tõmmata tagasi, muuta nõela nurka.
- Kui veenipunktsioon ei õnnestunud, punkteerida uut veresoont. Vältida sama veresoone korduvat torkamist.

Veenivere võtmise protseduur

Tagada patsiendile mugav ja punktsiooniks sobiv asend. Vajadusel lasta verevõtutool lamamisasendisse.
Identifitseerida patsient nime ja sünniaja või isikukoodi alusel: eelistatult küsida patsiendilt pildiga dokumenti või küsides patsiendilt „Kuidas on Teie ees- ja perekonnanimi?“ ja „Öelge oma sünniaeg/isikukood“. Vajadusel tuvastada ta portaali eesti.ee või terviseportaal.ee kaudu.
Vormistada/kontrollida tellimus. Veenduda, et patsiendi identifitseerimisel saadud andmed ühtivad tellimuse andmetega.
Selgitada patsiendile veenivere võtmise protseduuri ja vajadusel teda rahustada.
Kontrollida, kas patsient on analüüsideks sobivalt ette valmistatud, nt pidanud ettenähtud dieeti. Verevõtuprotseduur viia läbi või mitte vastavalt olukorrale ja vajadusel teha märge laboriinfosüsteemi (nt Patsient on söönud enne proovi andmist). Kontrollida, kas patsiendil pole allergiat punktsioonikoha desinfitseerimisel kasutatavate ainete suhtes. Jälgida, et protseduuri ajal on patsiendi suu tühi: ei tohi süüa, juua ega närida nätsu.
Panna endale kätte kindad.
Panna valmis vajalikud katsutid – raputada katsutit kergelt, et eemaldada võimalikud lisanditilgakesed korgi küljest. Katsutid asetada kasutamise järjekorda.
Valida sobiva suurusega nõel, ühendada nõel nõelahoidjaga ja veenduda, et nõel püsib kindlalt nõelahoidjas. Jälgida, et turvakate ei segaks veenipunktsiooni.
Valida punkteerimiseks sobiv veen.
Vajadusel asetada punktsioonikohast kõrgemale (nt õlavarrele) žgutt ja paluda patsiendil suruda käsi rusikasse (NB! Kätt mitte „pumbata“!).
Puhastada punktsioonikoht desinfitseeriva vahendiga ühe pühkega ja lasta nahal kuivada.
Eemaldada nõelalt kork. Kontrollida, et nõela ava on vaba.
Teostada veenipunktsioon – fikseerida veen pöidlaga natuke allpool punktsioonikohta, et veen ei liiguks eest ära; nõel torgata veeni 5-30 kraadise nurga all nõelaavaga ülespoole.
Hoides ühe käega tugevalt nõelahoidjast, asetada vaakumkatsuti nõelahoidjasse ning suruda katsutit nii, et nõela lateksiga kaetud nõel läbistaks katsuti korgi.
Vabastada žgutt ja paluda patsiendil avada peopesa kohe, kui veri ilmub katsutisse.
Kui katsuti täitub ettenähtud koguse verega ja verevool lõpeb, eemaldada katsuti nõelahoidjast ja segada seda koheselt õrnalt, pöörates katsuti põhja vähemalt ühe korra ülesse-alla.
Vajadusel asetada hoidjasse järgmine katsuti.
Katsutite täitumise järgselt asetada punktsioonikohale puhas kuiv nahapuhastuspaber ja eemaldada nõel veenist.
Katta nõel koheselt turvakattega lükates pöidlaga turvakatte nõelale. Visata kasutatud nõel ja nõelahoidja vastavasse jäätmekonteinerisse.
Avaldada ühe käega punktsioonikohale survet ja teisekäega keerata rahuliku liigutusega katsutitel veel vastavalt 4-8 korda põhi üles-alla.
Asetada punktsioonikohale plaaster ja paluda patsiendil avaldada punktsiooni kohale otsest survet 3-5 (kuni 10) minuti jooksul kätt kõverdamata.
Markeerida katsutid ja asetada püstises asendis statiivile.
Küsida patsiendilt enesetunde kohta ja paluda tal ukse taga ~5 minutit istuda, et veenduda veritsuse lakkamises.
Puhastada käetugi, korduvkasutatav žgutt jt pinnad.
Eemaldada kindad. Puhastada käed.

Kasutatud kirjandus

EFLM-COLABIOCLI ühissoovitused veenivere võtmiseks. Versioon 1.1, juuni 2018 https://www.eflm.eu/upload/docs/Estonian-translation-Venous_blood_collection.pdf