Proovimaterjali võtmine bakterioskoopiliseks uuringuks

Tavaliselt peab arst võtma materjali mitte ainult mikroskoopia jaoks, vaid ka teistele laboratoorsetele uuringutele. Sellepärast on tähtis teada, et:

• Ureetrast võetakse materjal külviaasaga suuruses 1 mikroL kas esmalt või kohe peale gonorröa proovi. Külviaas viia ureetrasse 2-3 cm sügavusele, hoides aasa silma horisontaalselt. Ei soovitata teha ringjaid/ pöörlevaid liigutusi. Välja tõmmata kergelt vajutades ureetra distaalse osa lateraalsele seinale.
• Tupest võetakse materjal enne teisi proove vatitampooniga või külviaasaga 10 mikroL. Rohkete eritiste puhul trihhomoniaasi või kandidiaasi kahtlusel tuleb materjal võtta tagumisest tupevõlvist (fornix posterior), kus tekitajate kontsentratsioon on maksimaalne. Kui eritiste hulk ei ole suur, võetakse materjali tupe seinalt.
• Emakakaela materjal võetakse kas esimesena või kohe peale gonorröa proovi. Emakakaelakanalist representatiivset materjali saada on küllalt raske. Kui lima puhastada suure vatitampooniga, on võimalik materjali saastumine vaginaalsete rakkudega. Teiselt poolt, intensiivne tservikaalse kanali puhastamine väiksemate tampoonidega jätab liiga vähe materjali mikroskoopia jaoks. Parema ülevaate saamiseks tuleb materjal võtta nii emakakaelalt kui ka emakakaela kanalist.

Emakakaela pühkida standardse günekoloogilise spaatli otsaga ning materjal kanda alusklaasi ühele poolele. Endotservikaalne materjal võtta 1-2 cm sügavuselt kanalist roteerivate liigutustega (pööratakse mitu korda ringi) füsioloogilises lahuses niisutatud tsütoharjakesega või tampooniga. Materjal kanda alusklaasi teisele poolele ja lasta õhu käes kuivada. Kuivanud materjal fikseerida 95% etanooliga (tilgutades seda preparaadi peale) või kasutada fikseerimiseks spetsiaalset aerosooli pihustades seda 20-30 cm kauguselt alusklaasile.

Preparaadi valmistamine bakterioskoopiliseks uuringuks

• Igalt patsiendilt soovitatakse valmistada 2 preparaati erineva värvimismeetodi jaoks.
• Ideaalne preparaat on ühekihiline, mis annab võimaluse täpsemalt hinnata nii elementide morfoloogiat kui ka nende arvu vaateväljas ja tõstab mikroskopeerimise kvaliteeti.
• Paks mitmekihiline preparaat võib värvuda ebaühtlaselt ja see toob lisaprobleeme mikroorganismide värvumise hindamisel.
• Aasaga võetud materjal kantakse alusklaasile edasi-tagasi liigutusega, hoides aasa paralleelselt klaasiga. Alusklaasile peab jääma silmaga nähtav triip.
• Tampooniga võetud materjal rullitakse parema tulemuse saamiseks õhukese kihina alusklaasi pinnale.
• Kõige informatiivsemad on järgmistel tingimustel saadud algmaterjalid:
  • Kliiniliste sümptomitega infektsioon.
  • Patsient ei ole saanud süsteemset antibiootikumravi eelneva 7-8 päeva jooksul.
  • Patsient ei ole lokaalset ravi saanud eelneva 48–78 tunni jooksul.
  • Naispatsient pole teinud tupeloputust viimase 24 tunni jooksul.
  • Patsient ei ole urineerinud ega olnud vahekorras eelneva 2 – 3 tunni jooksul.
  • Materjal on võetud menstruatsioonitsükli 10.-14. päeval, kui ei esine füsioloogilist leukotsüütide arvu tõusu ja veritsemist.

Nimetatud tingimuste mittetäitmisel tuleb seda arvestada mikroskoopia tulemuste interpreteerimisel.