et
ru
en
Plii on keskkonnas esinev raskemetall, mis võib sattuda atmosfääri õhku nii tööstusliku produktina kui ka inimese elutegevuse käigus. Pliil ei ole inimorganismis ühtegi kasulikku funktsiooni. Pliid võib esineda nii looduslikes pinnakihtides kui ka põhjavetes ja võib akumuleeruda taimedesse ja loomadesse. Kuigi plii kasutamist tööstuses on vähendatud, on see endiselt mõnedes tööstusharudes kasutuses, nt sõidukite pliiakude tootmine, laskemoona, pliid sisaldava klaasi ja keraamika tootmine, röntgenkiirguse varjestamiseks mõeldud kaitsete tootmine jm. Pliitolmuga võib kokku puutuda vanade hoonete renoveerimistöödel, jäätmekäitlusel ja vanametalli käitlemisel.
Plii võib sattuda organismi pliitolmu või pliisuitsu sissehingamisel, saastunud veega, allaneelamisel või sellega kokkupuutumisel. Laste organismi võib plii sattuda kokkupuutel täiskasvanute tööriietega, harvem pliiga saastunud tolmu sissehingamisel. Täiskasvanutel imendub organismi sattunud pliist 5 – 10%, lastel võib plii imendumine olla suurem – raua, tsingi ja kaltsiumi defitsiidi korral isegi kuni 50%. Plii võib mõjutada nii meeste kui ka naiste seksuaalfunktsiooni ja viljakust, põhjustada iseeneslikke aborte või tõsiseid kaasasündinud väärarendeid. Plii liigsel sisaldusel on kahjulik mõju verele, närvisüsteemile, neerudele, südamele ja veresoonkonnale, plii ladestub luudesse ja hammastesse, kust vabaneb aeglaselt (poolestusaeg kuni 20 aastat), pehmetes kudedes on poolestusaeg lühem, 2-4 nädalat.
Veres esinevast pliist seostub 95% erütrotsüütide membraanidega, mistõttu plii kontsentaratsiooni määramiseks veres sobivaks proovimaterjaliks on täisveri, mitte seerum või plasma.
Olulisemad plii kahjulikud mõjud organismile on järgmised:
- Pidurdab hemoglobiini (heemi) sünteesi.
Plii inhibeerib olulisi heemi sünteesiks vajalikke ensüüme (delta-aminolevuliinhappe süntetaas, delta-aminolevuliinhappe dehüdrataas, ferrokelataas). Tulemusena pärsitakse nii porfobilinogeeni moodustumist kui ka raua liitumist protoporfüriin IX-ga, mis on heemi sünteesi viimane etapp. Suureneb tsink-protoporfüriini süntees erütrotsüütides, mida on võimalik vereanalüüsiga määrata.
Tekkida võib mikrotsütaarne või normotsütaarne hüpokroomne aneemia.
- Närvisüsteemi kahjustus.
Närvisüsteemi kahjustuse suhtes on väga tundlikud lapsed, on tuvastatud, unisust, väsimust, intelligentsustaseme langust, hüperaktiivsust, peenmotoorika häireid, aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, peavalu jm.
- Mõju neerufunktsioonile. Plii pikaaegne mõju kahjustab proksimaalseid neerutuubulusi.
- Kahjustav toime spermatogeneesile ja naiste
- Võimalik kantserogeenne toime.
Näidustus: Pliiga kokkupuute tuvastamine, pliimürgistuse diagnostika
Analüüsimeetod: ICPMS
Tõlgendus: Normist kõrgemad väärtused viitavad kokkupuutele pliiga, pliimürgistuse võimalusele.
Kirjandus:
- WALLACH ´S INTERPRETATION OF DIAGNOSTIC TESTS (9TH EDITION) 2011
- Burtis CA, Ashwood ER, Bruns, DE. Tietz Textbook of Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics. 6th ed. US: Elsevier Inc; 2014.
- eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52023PC0071
- Plii toime käitumisele ja aju neogeneesile, Monika Jürgensoni magistritöö, Tartu Ülikool 2005.