et
ru
en
Seerumi valk on kompleks prealbumiinist, albumiinist ja globuliinidest. Valgud on kõige olulisemad intravaskulaarse osmootse rõhu tagajad. Valgusisaldus <40 g/L põhjustab turseid.
Valguga koos on kasulik määrata ka albumiini kontsentratsiooni ja vajadusel valkude fraktsioonid elektroforeesil e proteinogramm.
Näidustus:
Koos albumiini ja valkude elektroforeesiga järgmiste haiguste ja seisundite diagnostika ja jälgimine:
- Kasvajad (lümfoom, müeloom)
- Valgukaotussündroomid
- Immuunpuudulikkus
- Maksahaigused
- Toitumishäired
- Kroonilised tursetega kulgevad seisundid
Analüüsimeetod: Fotomeetria
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
Valgu kõrged väärtused:
- Müeloom, Waldenströmi makroglobulineemia
- Süsteemne erütematoosne luupus jm kroonilised haigused
- Dehüdratatsioon
Hüperproteineemiat esineb harvem kui hüpoproteineemiat, kuna hüperglobulineemia puhul albumiini süntees väheneb, nii et valgu üldsisaldus esialgu oluliselt ei muutu.
Valgu madalad väärtused:
- Enamasti on tingitud albumiini vähesusest, harvem immuunglobuliinide sünteesi häiretest
- Valgu vähene süntees (nt krooniline maksahaigus)
- Valgukaotussündroomid, põletused, rasked nahahaigused, valgu malabsorptsioon
- Nälgimine
- Kasvajad
- Hüperhüdratatsioon
- Neerukahjustus (nt nefrootiline sündroom)
