Müoglobiin (Myogl)

Müoglobiin on heemi sisaldav väikese molekulmassiga globulaarne valk, mis sisaldub skeleti- ja südamelihaste rakkude tsütoplasmas. Müoglobiin sisaldab Fe(II) katiooni, mis on seotud heemigrupiga, andes sellele võime hapnikku pöörduvalt siduda. Seotud hapnik vabastatakse kudede kapillaarides hemoglobiinist. Tänu suurele afiinsusele hapniku suhtes loob müoglobiin lihasrakkudes hapniku reservi, mida hüpoksia tingimustes kasutatakse lihaskoe hapnikuga varustamiseks.

Müoglobiin on tundlik lihaskahjustuse marker, vabanedes kergelt kahjustatud lihaskoest. Taseme tõus seerumis on võimalik kõikide protsesside korral, mis tekitavad lihaskahjustusi. Kuna isegi lihasesisesed süstid ja suur füüsiline koormus tõstavad müoglobiini kontsentratsiooni seerumis võib kõrgenenud tulemusi valesti tõlgendada. Müoglobiin on olnud kasutusel ka ägeda müokardiinfarkti varases diagnostikas, kuid mittespetsiifilisuse tõttu on analüüs asendatud teiste müokardile spetsiifilisemate biomarkeritega (nt hsTroponiin). Müokardi infarkti korral tõuseb tase veres esimese 2-3 tunni jooksul, saavutab maksimumi 8-12 tunni jooksul ja normaliseerub 24-36 tunni pärast.

Müoglobiini tase veres on sõltuv lihasmassist, mistõttu naistel on müoglobiini tase seerumis keskmiselt 25% madalam kui meestel.

Tänu madalale molekulmassile läbib müoglobiin kergesti neerufiltri ja eritatakse uriiniga. Poolestusaeg veres on 10 – 15 minutit. Ulatuslike lihaskahjustuste korral võib vabanenud müoglobiin põhjustada neerutorukeste ummistumist ning neerufunktsiooni häireid ja uriin võib värvuda pruuniks. Tekkida võib ka äge neerupuudulikkus.

Näidustus:

• Toetav uuring lihaskahjustuste ja/või lihashaiguste diagnoosimisel

Analüüsimeetod: nefelomeetria

Tõlgendus:

Kõrgenenud väärtused:

• Skeletilihaste kahjustused (trauma, crush-sündroom, rabdomüolüüs, krambiseisundid, müosiit, lihasdüstroofia, müopaatiad, elektritrauma, lihasesisesed süstid jt)
• Neerupuudulikkus
• Müokardi isheemia, müokardiit, äge müokardiinfarkt (ei kasutata enam diagnostilise testina)
• Viirusinfektsioonid
• Põletused
• Kooma või teised pikaajalise liikumatuse põhjused
• Suur füüsiline koormus

Madalad väärtused:

• Reumatoidartriit, süsteemsed sidekoehaigused
• Myasthenia gravis

Kirjandus:

• WALLACH ´S INTERPRETATION OF DIAGNOSTIC TESTS (9TH EDITION) 2011
• Burtis CA, Ashwood ER, Bruns, DE. Tietz Textbook of Clinical Chemistry and Molecular Diagnostics. 6th ed. US: Elsevier Inc; 2014.
• https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK544256/