et
ru
en
Täiskasvanu organism sisaldab ~ 25 g magneesiumit.
Magneesium on rakusisene katioon, millest 55% asub luukoes, 20% lihastes, 19% mujal kudedes ja 1% ekstratsellulaarses vedelikus.
Veres on ~ 55% magneesiumist vabade ioonidena, 30% on seotud valkudega, 15% kompleksühendina fosfaatide, tsitraatide jt anioonidega.
Magneesium osaleb kofaktorina paljude ensüümide aktiveerimisel, süsivesikute ainevahetuses, valkude biosünteesis, lihaste kontraktiilsusfunktsiooni tagamisel, luukoe arengus, neuromuskulaarses erutusjuhtes.
Organism saab magneesiumi toidust. Eritumine neerude kaudu ongi magneesiumi tähtsaim tasakaalu regulatsioonimehhanism organismis.
Magneesiumi defitsiit tekib juhul, kui on kujunenud tema omastamise häired või kui eritumine neerude kaudu on suurenenud.
Näidustus:
- Ebaselged lihasnõrkuse-, tetaaniaseisundid
- Infusioonravil ja parenteraalsel toitmisel olevate haigete jälgimine
Analüüsimeetod: Fotomeetria
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
Magneesiumi kõrged väärtused:
- Neerupuudulikkus (kaasuv atsidoos suurendab magneesiumi väljumist rakust ekstratsellulaarsele)
Magneesiumi madalad väärtused:
- Vähenenud juurdevool: diarröa, oksendamine, lahtistid, malabsorptsioonisündroom, nälgus
- Suurenenud kadu neerude kaudu: kestev ravi diureetikumidega, neerutuubuluste kahjustus, hüperaldosteronism, hüpoparatüreoidism
- Maksatsirroos
Hüpomagneseemia koos hüpokaleemiaga põhjustab tundlikkuse suurenemist digitaalisepreparaatide suhtes.
