et
ru
en
Lipoproteiin a on maksas sünteesitav ja neerudes metaboliseeruv LDL-kolesterooli sarnane osake, sisaldades valkkomponenti apolipoproteiin B-100, mille küljes on sulfiidsidemetega seostunud kaks plasminogeenile ja koe plasminogeeni aktivaatorile sarnast apolipoproteiin a molekuli.
Lisaks LDL-kolestrooli sarnasele mõjule, mis kõrgenenud Lp(a) taseme korral soodustab ateroskleroosi teket, stimuleerib Lp(a) ka PAI-1 (Plasminogen activator inhibitor-1) sekretsiooni, mistõttu pidurdub fibrinolüüs ja on soodustatud trombogenees.
Lp(a) sisalduse kõrgenenud taset peetakse sõltumatuks varajase ateroskleroosi arengut soodustavaks faktoriks, mis tõstab südame-veresoonkonna haiguste tekke riski.
Lp(a) sisaldus seerumis on geneetiliselt ettemääratud, tase seerumis on elu jooksul suhteliselt stabiilne ja ei ole mõjutatud elustiilist. Erinevatel inimestel ja eri populatsioonides võib Lp(a) tase erineda 3-7 kuni 1000 korda.
Lp(a) kõrgenenud sisaldust veres ei langeta statiinravi, kuid on alandatav nt mõnede PCSK9 inhibiitorite jt uuemate lipiide langetavate ravimitega.
Soovitatav on analüüsi ühekordne määramine elu jooksul väga kõrge Lp(a) taseme (>430 nmol/L) avastamiseks, mille puhul on elupuhune kardiaalne risk suurenenud sarnaselt perekondlikule hüperkolestroleemiale.
Näidustus:
- Südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riski hindamine südame isheemiatõve esinemisel, eelneva insuldi, infarkti korral inimestel, kellel on üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli väärtused normaalsed või väheste muutustega.
- Perekondliku hüperlipideemia esinemine, südamehaigus noores eas.
- Südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riski hindamine diabeediga, metaboolse sündroomiga ja kõrgenenud vererõhktõvega patsientidel.
Analüüsimeetod: nefelomeetria
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
- Lipoproteiin a kõrgenenud tase viitab suurenenud riskile südame- ja veresoonkonna haiguste suhtes.
- Lipoproteiin a kõrgenenud väärtused võivad esineda noores eas avalduva aterosklerootilise südamehaiguse ja insuldi korral.
- Normist kõrgemaid väärtuseid leitakse ka II tüüpi diabeedi, metaboolse sündroomi, kilpnäärme alatalitluse, suitsetamise, raseduse, kroonilise neerupuudulikkuse, infektsioonide ja põletike korral.
