et
ru
en
Kolesterool on pehme vahajas substants, mis esineb organismis lipiidide fraktsioonis. Kolesteroolil on väga tähtis koht rakumembraanide koostisosana ning hormoonide ja teiste bioaktiivsete ainete koostises. Kõrgetes kontsentratsioonides on kolesterool riskifaktoriks ateroskleroosi ja sellega seotud müokardiinfarkti tekkes.
Kolesterooli leidub peaaegu kõikides rakkudes ja kehavedelikes. Kolesterool on paljude metaboolsete radade lähtepunktiks, nagu D-vitamiini süntees, steroidhormooni süntees ja sapphappe metabolism. Osa keha kolesteroolist saadakse küll toiduga, kuid suurem osa sünteesitakse maksas ning teistes kudedes.
Ligikaudu kolmandik päevasest kolesterooli toodangust kataboliseeritakse sapphapeteks.
Inimese üldkolesterool jaotub peamiselt kolme lipoproteiiniklassi vahel: väga madala tihedusega lipoproteiinid (VLDL), madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) ja kõrge tihedusega lipoproteiinid (HDL).
Näidustus:
- Ateroskleroosi ja kardiovaskulaarsete haiguste riski hindamine.
- Kolesterooli kontsentratsioon on lähteväärtuseks, mis näitab, kas lipoproteiinide metabolismi tuleks täiendavalt uurida.
Analüüsimeetod: Fotomeetria
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
Seerumi kolesterooli sisaldus varieerub oluliselt seoses vanuse, dieedi, kehakaalu, füüsilise aktiivsusega, medikamentide tarvitamisega.
Kolesterooli kõrged väärtused:
Rasva- ja kolesteroolirikka dieedi, kuid samuti kolestaasi, nefrootilise sündroomi, hüpotüreoosi, diabeedi ja ülekaalulisuse korral.
Menopausis ja raseduse ajal võib kolesterooli sisaldus olla tavalisest suurem.
Geneetilistest teguritest on olulised LDL-retseptori geenimutatsioonid (perekondlik hüperkolesteroleemia ja düslipoproteineemiad), mille korral võib juba varajases elueas kolesterooli sisaldus olla tõusnud kuni 8 – 15 mmol/L.
Eraklient saab analüüsi osta minu.synlab.ee lehelt üksikanalüüsina või paketina.
