et
ru
en
Albumiin on plasmas kõige suuremas koguses esinev valk, moodustades plasma valkude massist umbes poole.
Albumiini sünteesitakse maksa parenhüümi rakkudes. Sünteesi reguleeritakse kolloid-osmootse rõhu ja väljastpoolt manustatava valgu koguse alusel.
Albumiin lahustub väga hästi vees ning seob ja transpordib organismis mitmesuguseid aineid.
Näidustus:
- Infusioonravi
- Verejooks
- Põletused
- Enteropaatiad
- Maksa funktsiooni hindamine
Analüüsimeetod: Fotomeetria
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
Albumiini kõrged väärtused:
- Olulised ainult ägeda dehüdratatsiooni korral. Sel juhul on ka hemoglobiini ja hematokriti väärtused kõrgemad. Muud kliinilist tähendust ei ole.
Albumiini madalad väärtused:
- Tilkinfusioon, kiire hüdratatsioon, hüperhüdratatsioon
- Maksahaigused: nt tsirroos, krooniline alkoholism
- Rasedus
- Infektsioon
- Kroonilised haigused: kasvajad, nefrootiline sündroom, kilpnäärme haigused, põletused, nahahaigused, neeruhaigused, pikaajaline immobilisatsioon, südamepuudulikkus, autoimmuunhaigused, valgukaotus-enteropaatiad, peptiline haavand
- Muud kroonilised kataboolsed seisundid
- Albumiini sisaldus <20 g/L põhjustab turseid