Digoksiin on südameglükosiid, mida kasutatakse kardiotoonilise ja arütmiavastase ravimina. Digoksiini terapeutiline vahemik on kitsas ja doseerimine on individuaalne. Terapeutilise piiri ületamisel tekib glükosiidi intoksikatsioon.
Manustatud doosist imendub seedetraktis kuni 80% jõudes maksimaalse kontsentratsioonini 1 – 2 tunni pärast. Seerumis on umbes 20% digoksiinist seotud valkudega (peamiselt albumiiniga). Suurem osa (ca 90%) ravimist eritub organismist glomerulaarfiltratsiooni teel. Ravimi poolestusaeg täiskasvanutel normaalse neerufunktsiooni korral on 30-50 tundi.
Näidustus:
- Ravimimürgistuse diagnostika
- Optimaalse raviskeemi leidmine. Proov tuleb võtta vahetult enne järgmise ravimiannuse manustamist, aga mitte enne 6h möödumist eelmisest annusest.
Analüüsimeetod: Kemoluminestsentsmeetod
Referentsväärtused vt tabelist
Tõlgendus:
Digoksiini kontsentratsiooni, mis on ülalpool terapeutilist vahemikku, nimetatakse toksiliseks. Digoksiini kontsentratsiooni ≥1,2 μg/L peetakse kriitiliseks.
Intoksikatsiooni sümptomid: arütmia, südame erutusjuhte häired, iiveldus, oksendamine.
Mürgistusrisk suureneb neerupuudulikkuse, hüpokaleemia, ureemia, hüpoksia, hüperkaltseemia, hüpotüreoosi, hüpomagneeseemia korral. Mitmed ravimid (kinidiin, verapamiil, spironolaktoon, amiodaroon) pikendavad digoksiini poolestusaega ja seega üledoseerimise riski.
NB! Toidulisandina (k.a. kompleksvitamiinid) võetavad suured biotiini ehk B7-vitamiini annused (üle 5 mg päevas) võivad mõjutada analüüsi tulemust. Seetõttu on soovitav biotiini võtmine katkestada vähemalt 24 tundi enne vereproovi andmist.
Kirjandusallikad:
- IMMULITE 2000 Digoxin (PIL2KDI-15, 2018-03-15)
- Josep, M., W Frank, P., Mattia, A., Xavier, R., Elke, P., & Louise, C. (2021). Acute Heart Failure in the 2021 ESC Heart Failure Guidelines: a scientific statement from the Association for Acute CardioVascular Care (ACVC) of the European Society of Cardiology. https://doi.org/https://doi.org/10.1093/ehjacc/zuab122
- https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid-gp/18/kroonilise-sudamepuudulikkusega-taiskasvanud-patsiendi-kasitlus-esmatasandil