Vitamiin D (Vit D (25-OH))

Vitamiin D (25-OH) ehk kaltsidiool on rasvlahustuv vitamiin, mille aktiivsel vormil 1,25(OH)D ehk kaltsitrioolil on organismis steroidhormoonile sarnaseid toimeid.

Vitamiin D eelvormidest ca 90% tekib naha epidermises UVB kiirguse (lainepikkus 290-315 nm) toimel vitamiin D3 ehk kolekaltsiferoolina ja ca 10% saadakse toiduga nii vitamiin D2 ehk ergokaltsiferooli kui ka vitamiin D3-na.

D-vitamiini eelvormid transporditakse vereringest maksa, kus esmase hüdrolüüsi ensüüm 1α-hüdroksülaas toimel tekib vitamiin D (25-OH), poolestusajaga keskmiselt 21 päeva. Ensüüm 1α-hüdroksülaas on kodeeritud CYP27B1 geeni poolt, mille mutatsioonid võivad mõjutada D-vitamiini sisaldust veres.

Vitamiin D (25-OH) on peamine vereringes tsirkuleeriv vitamiini metaboliit, mis peegeldab organismi vitamiin D staatust ja mida vereanalüüsis määratakse.

Vitamiin D (25-OH) transporditakse maksast neerudesse ja immuunrakkudesse, kus ensüüm 1a-hüdroksülaasi (teisene hüdrolüüs) toimel toodetakse D-vitamiini bioloogiliselt aktiivset vormi 1,25(OH)D ehk kaltsitriooli. Kaltsitriool seondub spetsiifiliselt D-vitamiini retseptoritega (VDR) reguleerides paljude geenide avaldumist ja mõjutades paljude rakkude funktsioone organismis.

D-vitamiini toimed organismis on seotud:

Luude ja lihaste tervisega – tuntuim funktsioon, soodustab soolest kaltsiumi imendumist ning reguleerib organismi kaltsiumi tasakaalu. Aktiivne D‑vitamiin koos parathormooniga (PTH) reguleerib kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetust, mis on vajalik luude ja hammaste arenguks lastel. D-vitamiini vähesuse korral suureneb kompensatoorselt PTH produktsioon, et hoida vere kaltsiumitaset normis. Vitamiini defitsiidi korral tekib lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomalaatsia ja osteoporoos. D-vitamiin mõjub hästi lihaste ainevahetusele tagades kehaasendi kontrolli ja tasakaalu, südamelihase funktsiooni, piisav tase vähendab sarkopeenia tekke riski.    

Immuunsüsteemiga – D-vitamiin toetab immuunfunktsiooni, tugevdades nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsust. Vitamiini puudus suurendab vastuvõtlikkust infektsioonidele ja uuringutes on leitud, et vitamiin on oluline erinevate infektsioonide (sh SARS-CoV-2, tuberkuloos) ennetamisel ja tüsistuste vältimisel. Viirusinfektsioonide korral vähendab vitamiin tsütokiinide tormi ja vähendab haiguse kulu raskust. Lisaks on leitud, et ägeda infektsiooni korral langeb D‑vitamiini tase organismis kiiresti ja kui toidulisandeid ei kasutata, püsib tase madal, mis pikendab paranemisaega ja suurendab tüsistuste riski.

Vererõhu regulatsiooniga – veresoonte endoteelis ja neerudes mõjutab vitamiin reniini- angiotensiini süsteemi – mõjutades soodsalt vererõhku.

Glükoosi ainevahetusega – koos elustiili muutmisega vähendab prediabeedi teket kõrge riskiga täiskasvanutel. D‑vitamiinil on mitmekülgne roll 2. tüüpi diabeedi (T2DM) kulule. Mõned uuringud näitavad D-vitamiini piisava lisatarvitamise ennetavat mõju prediabeedist T2DM‑i väljakujunemisele.

Autoimmuunhaiguste ja allergiatega (nt sclerosis multiplex, kilpnäärmehaigused, SLE, RA, astma jt) – madalad tasemed on riskifaktoriks, kuid optimaalne annustamine vajab täiendavat uurimist.

D‑vitamiinil on leitud immunmoduleerivaid omadusi ning vitamiini lisatarvitamisel mõjutatakse immuunsüsteemi T- helper lümfotsüütide vastuste pärssimise ning T‑regulatoorsete rakkude aktiivsuse suurendamise kaudu. Vitamiin võib aidata vähendada põletikku, säilitada immuuntolerantsust ja vähendada autoimmuunhaiguste väljakujunemist. Uuringud on näidanud, et nt 2000 IU D3‑vitamiini igapäevane manustamine vähendas oluliselt autoimmuunhaiguste esinemist.

Hoolimata paljulubavatest tõenditest on mõned uuringud viidanud, et autoimmuunhaigused võivad olla D‑vitamiini puuduse tagajärg – mitte selle põhjus.

Vaimse tervisega – seos depressiooni, neurodegeneratiivsete haiguste ja teiste häiretega on olemas, kuid põhjuslikkus pole lõplikult tõestatud.  

Vähiga – D-vitamiin ei ole ennetus- ega ravivahend iseseisvalt, kuid uuringutes on D-vitamiinil leitud kasvajavastaseid soodsaid toimeid – nt inhibeerib angiogeneesi.

Rasedus, sünnitus ja loote areng – D-vitamiini puudulikkust seostatakse enneaegse sünnituse, loote skeleti mineralisatsiooni ja loote normaalse kasvu probleemidega. D-vitamiini puudulikkust on seostatud ka preeklampsia ja rasedusdiabeedi tekkega emal.

Tegurid, mis mõjutavad negatiivselt või põhjustavad D-vitamiini puudust:

• vähene päikesevalgus: tingitud geograafilisest asupaigast (Eesti asub 57. ja 59. geograafilise laius- kraadi vahel, suvepäikesega saadud D-vitamiini varu ammendub 1-2 kuuga)
• pidev päiksekaitsefaktoriga kreemide (suurem kui SPF 8) kasutamine
• naha katmine riietega
• piiratud liikumisvõime
• rinnaga toitmine, rasedus
• kõrge iga – vanemas eas väheneb naha võime sünteesida vitamiini D
• krooniline neerupuudulikkus
• rasvumine – vitamiin D on rasvlahustuv
• tume nahavärv – melaniin vähendab naha võimet sünteesida vitamiini D
• imendumishäired peensooles, mis on tingitud vitamiin D retseptorite defektsusest või organismi resistentsusest
• maovähendusoperatsioon
• maksa- ja neeruhaigused
• alkoholism, suitsetamine

Näidustus:

• D-vitamiini defitsiidiga seotud haiguste diagnostika
• D-vitamiini staatuse hindamine, eriti riskitegurite esinemisel
• D-vitamiini üleannustamise tuvastamine

Tõlgendus: puuduvad referentsväärtused, kasutatakse alljärgnevaid kliinilisi otsustuspiire:

< 30 nmol/L – puudulik tase

≤ 50 nmol/L – ebapiisav tase

50-75 nmol/L – piisav tase luukoe normaalse ainevahetuse tagamiseks
Vahemik sobib tervetele ilma oluliste riskiteguriteta inimestele.
Optimaalsete luuväliste toimete saavutamiseks on soovitatav tase ≥ 75 nmol/L.

≥ 75 nmol/L – soovituslik tase (75-150 nmol/L)
Lisaks luukoe normaalse ainevahetuse tagamisele on selle tasemega seostatud D‑vitamiini luuväliseid positiivseid toimeid

• Vähenenud infektsioonide ja nende tüsistuste tekke risk
• Väiksem autoimmuunhaiguste kujunemise risk
• Kardiometaboolsete tüsistuste riski alanemine

> 250 nmol/L – toksiline tase
Võib põhjustada hüperkaltseemiat ja sellega seotud tüsistusi, sh:

• neerukahjustus ja neerukivide tekke oht
• südame rütmihäired
• lihasnõrkus ja väsimus
• muud süsteemsed kõrvaltoimed

Kirjandusallikad: 

1. Boucher BJ. Vitamin D status and its management for optimal health outcomes: An overview of recent systematic reviews. Nutrients. 2025;17(2):277. doi:10.3390/nu17020277.
2. Giustina A, et al. Consensus statement on vitamin D role in metabolic health. Metabolism. 2025; doi:10.1016/j.eprac.2025.02.002.
3. Athanassiou L, Kostoglou-Athanassiou I, Koutsilieris M, Shoenfeld Y. Vitamin D and autoimmune rheumatic diseases. Biomolecules. 2023;13(4):709. doi:10.3390/biom13040709.
4. Holick MF. The debatable clinical utility of the 2024 vitamin D guideline: Bridging the gap between current guidelines, practical clinical recommendations, and utilization of emerging evidence in vitamin D disease prevention. eClinical Practice. 2025; doi:10.1016/j.eprac.2025.02.002.
5. Holick MF. Revisiting vitamin D guidelines: A critical appraisal of the literature. eClinical Practice. 2024; doi:10.1016/j.eprac.2024.10.011.
6. Wimalawansa SJ, Weiss ST, Hollis BW. Integrating endocrine, genomic, and extra-skeletal benefits of vitamin D into national and regional clinical guidelines. Nutrients. 2024;16:Article 3969. doi:10.3390/nu16223969.
7. Mavar M, Šorić T, Bagarić E. The power of vitamin D: Is the future in precision nutrition through personalized supplementation plans? Nutrients. 2024;16:Article 1176. doi:10.3390/nu16081176.
8. Demay MB, Pittas AG, Bikle DD, Diab DL, Kiely ME, Lazaretti-Castro M, et al. Vitamin D for the prevention of disease: An Endocrine Society clinical practice guideline. J Clin Endocrinol Metab. 2024;109(8):1907–47.
9. Vitamin D deficiency in COVID-19: Mixing up cause and consequence. Metabolism. 2020;154434. doi:10.1016/j.metabol.2020.154434.
10. Vitamin D deficiency in COVID-19: Mixing up cause and consequence. Metabolism. 2020;154434. doi:10.1016/j.metabol.2020.154434.
11. Bouillon R, Marcocci C, Carmeliet G, Skeletal N, Bikle DD, White JH, et al. Physiology of vitamin D—focusing on disease prevention. Nutrients. 2024;16:1666. doi:10.3390/nu16111666.
12. Vitamin D and marine omega-3 fatty acid supplementation and incident autoimmune disease: VITAL randomized controlled trial. BMJ. 2022;376:e066452. doi:10.1136/bmj-2021-066452.
13. Roos K, Tagoma A, Kirss A, Uibo R, Haller-Kikkatalo K. Vereseerumi D‑vitamiini sisaldus raseduse teisel kolmandikul mõjutab rasedustulemust ja ema tervist. Eesti Arst. 2023;102(3):148–54. doi:10.15157/ea.v0i0.13342.