Glükoosi taluvuse proov (GTT)

fP-Gluc 0 min (pre 75 g Gluc PO)

P-Gluc 120 min (post 75 g Gluc PO)

GTT on standardiseeritud provokatsioonitest glükoosi ainevahetushäirete tuvastamiseks. Uuringu aluseks on glükoositaseme väärtused paastuplasmas ja selle muutused ajas pärast kindla glükoosiannuse manustamist.

GTT testiga on võimalik avastada eeldiabeetilisi seisundeid, milleks on paastuglükoosi häire ehk IFG (impaired fasting glucose) ja glükoositaluvuse häire ehk IGT (impaired glucose tolerance). Mõlema vormi levimuseks on täiskasvanud elanikkonnast ligikaudu 10%. Samuti on proov ’’ kuldseks standardiks’’ gestatsioonidiabeedi diagnoosimiseks või selle välistamiseks.

Glükoosi taluvuse proovi ei tehta, kui tühja kõhu veresuhkru väärtused on selgelt patoloogilised ja tegemist on diagnoosimata jäänud diabeediga: glükoos paastuplasmas ≥7,0 mmol/L või hüperglükeemia sümptomaatika ja juhuslik plasmaglükoos ≥11,0 mmol/L. Sellisel juhul suunatakse patsient või rase koheselt endokrinoloogi või perearsti juurde diabeedi raviks.

Gestatsioonidiabeet on süsivesikute ainevahetuse häire, mille tõttu tekib raseduse ajal hüperglükeemia ja/või insuliini resistentsus. Gestatsioonidiabeedi esinemissagedus on 3-5% rasedatest. Loote üsasiseseks kasvuks ja arenguks on oluline hoida veresuhkur normilähedasel tasemel, mistõttu raseduse ajal on oluline kontrollida vere ja uriini glükoosisisaldust. Haigus esineb raseduse ajal ja taandub peale sünnitust.

 Näidustus: 

• GTT uuring on näidustatud täiskasvanutel enne 45. eluaastat, kui esineb ülekaal (KMI > 25) ja lisaks sellele üks või mitu järgmistest riskifaktoritest:
  • mõõdukas glükoosi taseme tõus paastuplasmas, mis jääb alla 7 mmol/L
  • püsiv transitoorne glükosuuria
  • vähene füüsiline aktiivsus
  • viited insuliiniresistentsusele: abdominaalne rasvumine (vööümbermõõt > 102 cm meestel ja > 88 cm naistel)
  • 2. tüüpi diabeet esimese astme sugulastel
  • naistel anamneesis gestatsioonidiabeet või suure sünnikaaluga laps
  • vererõhk >140 mm Hg või antihüpertensiivne ravi
  • polütsüstiliste munasarjade sündroomi esinemine
  • paastuglükoosi häire või glükoositaluvuse häire varasemal testimisel
  • südame- veresoonkonnahaiguse esinemine
• Eelnevalt mainitud kriteeriumide puudumisel teostatakse GTT uuringut alates 45. Eluaastast, kui:
  • glükoos paastuplasmas on 6,1- 6,9 mmol/L
  • kahe paastuglükoosi väärtuse alusel ei ole võimalik määrata häire tüüpi
  • esineb südame- veresoonkonna haigus
  • anamneesis gestatsioonidiabeet
• Gestatsioonidiabeedi tekke suure riskiga rasedatel tehakse GTT esimesel külastusel rasedusega arvelevõtmisel ja seda korratakse 24.-28. rasedusnädala vahel. Suure riski kriteeriumid on:
  • vanus üle 30 aasta
  • 2. tüüpi diabeet esimese astme sugulastel
  • ülekaaluline rase (KMI > 30)
  • gestatsioonidiabeet eelmise raseduse ajal
  • anamneesis glükoositaluvuse häire
  • tüsistunud rasedus ja sünnitus anamneesis (loote üsasisene surm, suure sünnikaaluga laps >4 kg)
• Gestatsioonidiabeedi väikese ja keskmise riskiga rühma kuulumise korral tehakse GTT 24.-28. rasedusnädala vahel ja kui arst peab seda vajalikuks
• Väikese riski kriteeriumid on:
  • vanus < 25 aasta
  • esimese astme sugulastel ei ole diabeeti
  • normaalne raseduseelne kaal (KMI< 25)
  • ananmneesis puudub gestatsioonidiabeet, suure sünnikaaluga laps ja üsasisene loote surm
• Keskmise riski kriteeriumid:
  • vanus 25-30 aastat
  • KMI 25-30

Tingimused GTT läbiviimiseks:

• Kolm päeva enne proovi läbiviimist tuleb vältida näljaseisundit, patsient peab tarbima päevas vähemalt 150 g süsivesikuid.
• Vahetult enne proovi on vajalik paastuda 8-14 tundi, võib juua ainult vett.
• Võimalusel tuleb mitu nädalat enne proovi vältida ravimeid, mis mõjutavad glükoosi kontsentratsiooni veres (diureetikumid, glükokortikoidid, salitsülaadid, hepariin, östrogeenid jt).
• Ei tohi olla palavikuga haigust, akuutset seisundit (nt südameinfarkt jt), pikemaaegset inaktiivset olekut, sest lamavas olekus halveneb glükoosi taluvus.
• Naistel ei tohi olla samaaegset menstruatsiooni.
• Proovi ajal peab patsient olema puhkeolekus, samuti ei tohi süüa, juua teed või kohvi, suitsetada, tarvitada alkoholi.

 Proovi läbiviimine mitterasedal:

• Esimene vereproov võetakse tühja kõhu glükoosi väärtuse määramiseks plasmast.
• Patsiendile manustatakse 75 g glükoosi lahustatuna 200- 300 ml vees 5 minuti jooksul.
• Lastele manustatakse 1,75 g glükoosi 1 kg kehakaalu kohta, kuid mitte rohkem kui 75 g kokku 5 minuti jooksul.
• Teine vereproov võetakse täpselt 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist ja määratakse veresuhkru väärtus plasmast.

 Proovi läbiviimine rasedal:

• Esimene vereproov võetakse tühja kõhu glükoosi väärtuse määramiseks plasmast
• Patsiendile manustatakse 75 g glükoosi lahustatuna 300-s ml vees 5 minuti jooksul
• Teine vereproov võetakse täpselt 1 tund pärast glükoosilahuse joomist ja määratakse veresuhkru väärtus plasmast
• Kolmas vereproov võetakse 2 tundi peale pärast glükoosilahuse joomist ja määratakse veresuhkru väärtus plasmast

Analüüsimeetod: Fotomeetria venoossest verest eraldatud plasmast. Kapillaarvere glükoosi määramine glükomeetriga ei sobi uuringuks.

Glükoosi taluvuse proovi hindamiskriteeriumid ja tõlgendus (referentsväärtused vt tabelist):

Glükoosi taluvuse proovi hindamiskriteeriumid gestatsioonidiabeedi avastamiseks rasedal (referentsväärtused vt tabelist):

Ühe referentsväärtusest kõrgema testitulemuse korral võib rasedal diagnoosida glükoositaluvuse häiret, kahe või enama referentsväärtusest kõrgema analüüsitulemuse korral gestatsioonidiabeeti.

Gestatsioonidiabeediga kaasnevad mitmesugused riskid emale ja lapsele. Nendeks on raseduse katkemine, enneaegne sünnitus, preeklampsia, perinataalne surm, sünnitrauma võimalus jm.

Paastuglükoosi häire või glükoositaluvuse häire diagnoosimisel on vaja uurida patsienti südame- veresoonkonnahaiguste muude riskitegurite suhtes, samuti on vaja rakendada elustiili muutmist- dieeti kehakaalu normaliseerimisega ja füüsilist koormust.